Juba volikogu eel kirjutas Lotman oma blogis, et Tsahkna esitas oma plaani, mis ausalt öeldes teeb nõutuks. "Selles puudub igasugune sisuline osa, kõik käib võimu konsolideerimise nimel."

Volikogu järel häiris teda meedias kõlama jäänud arusaam, et erakonna esimees tahtis läbi viia progressiivse reformi, mida stagneeruv volikogu ei lasknud läbi.

"Seepärast ei saavat Margus Tsahkna ka jätkata erakonna esimehe positsioonis ja see olevat ka erakonna ebapopulaarsuse põhjus. Kõigepealt tahan öelda, et mitte ükski volikogus arutatud küsimus ei olnud põhimõttelise tähendusega," toonitas ta.

Lotmani sõnutsi oli Tsahkna peamine ettepanek, et juhtorganite valikul peaks igal erakonnaliikmel olema suurkogul üks hääl, aga mitte neli nagu praegu. "Mul pole midagi põhimõtte "üks inimene, üks hääl" vastu, kuid sellisel juhul peab erakonna juhtorganeid valima piirkondades," viitas Lotman sellele, et juhtorganites oleksid siis edaspidi esindatud peamiselt suurlinnade, ennekõike Tallinna liikmed. "Vastupidi, arvan, et erakonna probleem on rohujuure tasemelt eraldumises ja demokraatlikud reformid - juhul kui neid on vaja - peavad liikuma vastupidises suunas, mitte tsentraliseerimise ja bürokratiseerimise suunas, vaid tagasi rohujuuretasandile, nii nagu ühele rahvaerakonnale sobilik oleks."

Lotman lisas, et teine ettepanek on samuti problemaatiline - nimelt siiamaani valis nii erakonna esimeest kui aseesimehi suurkogu ehk kõik erakonnaliikmed. Tsahkna ettepanek oli, et valitud esimees nimetab endale ise aseesimehed. "Põhimõtteliselt poleks ka selle vastu mul midagi, aga seda vaid juhul, kui esimeeste kandidaadid esitaksid oma aseesimeeste kandidaadid enne valimisi, nii et suurkogu ja kõik erakonnaliikmed teaksid, millist meeskonda nad valivad. Marguse ettepanek aga tähendaks, et valitakse esimees, kellel on kotis mitte üks, vaid koguni kolm põrsast. Ma ei näe siin erilist demokraatiat ja modernsust."

IRLi volikogu päädis sellega, et Tsahkna juhtimisel ei jätkata.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et Tsahkna ettepanekuid ei toetatud, seega umbusaldas volikogu sisuliselt erakonna esimeest.Uus juht valitakse suurkogul, mis toimub 13. mail Tallinnas. Siiani pole esimehe kohale just suurt tungi üles näidatud. Kui ajakirjanduses on praegu kõlama jäänud mõte, et uus juht peab justkui hakkama täitma (ühe leeri juhitud) eestseisuse ülesandeid, kes on peale kõige veel "tagurlased", siis ei pruugi see ametikoht just kuigi ahvatlev paista.