“Hämmastav, et selline otsus on tehtud eirates põhiseadust“, - sõnas valitsuse otsust kommenteerides Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul võib vastavalt põhiseadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele keskkoolis olla õppekeeleks ka riigikeelest erinev keel, kuid sellel õpetamiseks on vajalik valitsuse luba, mis antakse linnavolikogu ja kooli hoolekogu taotluste alusel, kusjuures hoolekogu peab lähtuma kooli arengukavast.

„Kõik need tingimused olid täidetud, kuid juba valitsuse istungi päevakorrapunkti sõnastus „Vene keeles õpetamiseks loa andmisest keeldumine“ näitas selgelt, et ministrid ei kavatsegi kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente ja asi oli otsustatud kaua enne istungit,“ märkis Kõlvart.

„Rääkides valitsuse otsuse põhjendustest siis need on absurdile ligilähedased, kuna peamine keeldumise põhjus seisnevat selles, et koolid on eesti õppekeelele üleminekuks valmis ja sellest tulenevalt pole edukalt töötavatele koolidele õppekeele valik lubatud,“ selgitas Kõlvart.

Abilinnapea ei mõista, miks vene õppekeelt keelustavaid otsuseid põhjendatakse sellega, et õpilastel on eesti keele valdamine vajalik parendamaks tööturul konkurentsivõimet. "Samas neli gümnaasiumi, kellest juttu, tõendasid, et annavad oma õpilastele hea eesti keele oskuse ja pole kunagi püstitanud küsimust vajadusest õppida eesti keelt nagu seda propagandistlikes eesmärkides väidetakse," ütles Kõlvart.

„On teada, et Tallinna Kesklinna gümnaasium, Linnamäe Vene lütseum, Tõnismäe reaalkool ja Haabersti Vene gümnaasium annavad oma õpilastele teadmisi sellisel tasemel, mis võimaldab neil õppida nii Eesti, kui ka teiste Euroopa maade kõrgkoolides. Haridusministeeriumi ametnikud vaid lõhuvad toimivat süsteemi loomata uut, mille tulemusena abituriendid lõpetavad kooli omamata teadmisi ja ka vajalikul tasemel eesti keele oskusi. Sellest jääb mulje, et praegusele valitsusele pole riigikeelt valdavat haritud vene noorsugu vaja,“ ütles Kõlvart.

Kõlvart märkis samuti, et valitsuse eelmine kui praegune vene keeles õpetamist keelav otsus ajastatakse selliselt, et need uudised pälviksid minimaalset üldsuse tähelepanu - nii tehti eelnev keeldumine teatavaks 9 kuu möödumisel taotluste esitamisest jõulude künnisel, seekord läks vaja juba 13 kuud, et otsus oleks tehtud puhkuste kõrgperioodil.