Rästik hammustab tavaliselt inimest jalast või käest, kust on mürgi liikumine kehatüvesse aeglasem, selgitas TÜ Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Kuido Nõmm Delfile. “Hammustatud jäse tuleb hoida võimalikult liikumatu, et vereringe oleks aeglasem ja mürk aeglasemalt kehatüvesse jõuaks.”

Hammustatud kohta võib ka jahutada, kuid kindlasti ei tohi sinna peale panna jääd, sest see suurendab kahjustust. Hammustusele võib panna peale rätikusse keeratud jääkoti või külmutuskapist võetud veepudeli. Kindlasti peaks jahutav ese olema plusskraadides.

Kui inimesel mingeid kaebusi ei ole, siis ei peagi tingimata hammustusega arsti poole pöörduma. Siiski soovitas arst hammustada saanud laps kindlasti arsti juurde viia. “Rästiku mürk iseenesest ei ole surmav, aga võivad esineda surmajuhtumid, kui rästikumürgi vastu on allergia, samamoodi nagu mesilasemürgi vastu võib tekkida allergia,” selgitas Nõmm.

Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti kuni nelja tunni pärast. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast. Hammustus on ohtlikum kuuma ilmaga ja juhul, kui hammustuskoht paikneb näos, kaelal või seljal. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde.

Antiseerumit iga hammustuse puhul ei jagatagi, pealegi on seda vaid kahes põhihaiglas, kus on mürgistuskeskused — Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumis.

“Antitoksiini manustatakse ainult raske mürgistuse korral, minu kümneaastase praktika puhul on seda läinud vaja kahel korral,” rääkis arst.

Kindlasti ei tohi mürki välja imema hakata, sest suu limaskesta kaudu imendub mürk kiiremini tsentraalsesse vereringesse. „See on kuskilt Aafrika-filmidest võetud, et macho-värk, lõikan ennast ja imen mürgi välja, aga tegelikult satub vigastusega mürki vereringesse rohkem ja kui ta veel suu limaskesta kaudu satub keskvereringesse, siis on veelgi hullem,” lausus arst ning hoiatas, et kui teisel inimesel mürki välja imema hakata, siis võib ühe mürgituse saanud inimese asemel hoopis kaks inimest haiglaravi vajada.

Rästikuhammustust nii tihti ette ei tule kui puugihammustust, lohutas Kuido Nõmm. „Puuk on küll vähem mürgine, aga haigusekandjana ohtlikum.”