"Jah, olen venelane, olen Eesti kodanik ja Eesti patrioot ja olen selle üle uhke. Eesti on minu sünnimaa ja kodumaa, austan ja armastan Eestit," ütles Kaljurand 14. aprillil intervjuus Delfile.

18. aprillil ütles Marina Kaljurand, kuidas teda häiris, et üks KGB taustaga mees tema isaks tembeldati ja selgitas, et ta isa oli hoopis lätlasest bussijuht Imants Uits.

"Olen sündinud Tallinnas. Vanematest on nii palju viimasel ajal räägitud. Ema on rahvuselt venelane, sündis Narva linnas. Suguvõsa on juba 3-4 põlve Eestis elanud, isa oli lätlane. Isa ja ema kooselu jäi ses mõttes lühikeseks, et isa mind ei kasvatanud. Kelleks end pean? Ma olen venelane, sest ema kasvatas mind üksi. Ma olen Eesti välisminister, mõlemad emaga oleme eesti venelased. Emast suuremat Eesti patriooti ma ei tea. Kasvasin kakskeelsena, vene kirjandust käskis lugeda vene keeles, eesti kirjandust lugesin eesti keeles," kirjeldas Kaljurand oma elulugu 23. aprillil.

"Ma mõistan, miks mu ema elulugu huvi pakub," ütles välisminister Marina Kaljurand. "Ent ma olen töötanud 25 aastat diplomaadina Eesti riigi teenistuses. Ma ei ole šantažeeritav ei Venemaa ega kellegi teise poolt ei Eestis, Venemaal või kuskil mujal," välistas Kaljurand enda mõjutamise oma ema tausta kaudu," rääkis Kaljurand 27. aprillil.

"Minu ema lugu on avalik, samuti nagu on avalik kogu minu elu. Tean, et ema töötas Teie poolt nimetatud osakonnas referendina ja see ongi kõik. Ma pean oma emast väga lugu, ma olen emale tänulik kõige eest, mis ta mulle on andnud. Ema on mulle väga kallis ning ma ei tea midagi, miks peaks keegi teine teisiti arvama."

11. mail tõdes Kaljurand, et paljud päevavalgele tulnud faktid tema perekonnast üllatavad teda ennastki. „Jah, see on väga keeruline. Mis ma praegu oma ema elu kohta teada saan, näitab, kui keeruline tema elu on olnud."

30. juulil ütles Kaljurand intervjuus LP-le, et väga valus on lugeda, kui keegi valetab sihilikult su ema kohta. "Kõik need valed tema tegevuse kohta KGB-s, müstilised lood sellest, kuidas ta Suure Isamaasõja ajal tankiga Eestisse sisse sõitis, kuni selleni välja, et ta küüditas. Muidugi on see väga valus. Ta kaotas oma ema väga noorelt, isa suri sõja ajal. Pärast sõda oli ta hilisteismeline, kes – jäänud ilma emast-isast – pidi tegema kõike ise, koos õdedega elust läbi ronima, tal ei olnud tugivõrgustikku. Muidugi on õigus teada kõiki nüansse presidendikandidaadi kohta, aga pahatahtlik urgitsemine ei ole minu arust õige,“ ütles ta lisades, et ükskõik millise teise presidendikandidaadi pere kallal pole niimoodi urgitsetud, nagu on tehtud tema emaga.