Allpool Michali kommentaar täismahus.

Riigireform ja haldusreform on Eestis kahtlemata oodatud, tänaseks on valitsusel ning riigihaldusministril konkreetne ning laiemalt arutatud plaan, kuidas 2017. aastast omavalitsused elujõulisemaks muutuvad.

Savisaare kriitika haldusreformist peegeldab siiski põhiliselt tema õukonna hirmu linnas ainuvõimu kaotada. Kuid pole hullu, Savisaar võib rahulik olla, tema tulevikku ei otsusta haldusreform, vaid otsuse langetavad Tallinna inimesed. Kui Keskerakond hakkab Savisaare hirmude tõttu pidurdama haldusreformi, siis on see kurb, kuid saame otsused Eestis tehtud ka nendeta.

Ida–Virumaa osas üllatab mind, et Savisaar võtab teemat käsitleda, Keskerakond on pikalt selles regioonis domineerinud ja see pole pehmelt öeldes just häid tulemusi toonud. Eriti, kui vaadata inimeste arenguvõimalusi võrdluses muu Eestiga. Keskerakond peaks nafta maailmaturu hinna tõttu raskemas olukorras regiooni ja ettevõtete parastamise asemel tegema regioonis koos riigiga pingutusi, et inimestel oleks uusi töökohti. Ja küllap sisimas mõistab Savisaargi, et maailma naftaturu hinda ei muuda isegi Keskerakonna juhatus ning isegi mitte koostööpartner Kremlis.

Riigi poolt panustame Ida Virumaale uute töökohtade loomisse, Ida–Viru Tööstusparkidesse tegime täiendava investeeringu, et ettevõtjad saaksid kiiremini uusi töökohti luua. Eelmisel aastal otse ja läbi äriinkubaatori loodi Narva selle kaudu üksi 500 uut töökohta. Sel aastal luuakse samuti sadu uusi töökohti ning uued, üle 5 miljoni euro ulatuvad investeeringud toovad 2019. aastaks regiooni 4400 uut töökohta.

Samuti tegime algatuse taastuvenergeetika statistika müügiks, eelnõu on varsti valitsuses ja parlamendis, ootan sellele Keskerakonna tugevat toetust. Nimelt statistikakaubandus looks järgmisest, 2017 aastast, üle 2300 töökoha metsanduses, alustades Virumaa regioonist. Savisaar loodetavasti peab oma muret Ida–Virumaa osas ka meeles, kui on vaja otsuseid teha.

Samuti on lähinädalatel valitsuses plaan, mis tehtud arutades ettevõtlusega, kuidas muuta maksusüsteemi, et põlevkivi ning energeetikasektor saaks maksusüsteemi, kus maailmaturu hinna langedes ka maksukoormus on väiksem.

Kindlasti on konkreetseid tegevusi palju enam, kui siin loetleda saab, kindlasti peab tunnustama ka sotsiaalministeeriumi ning töötukassat, kes väga aktiivselt tegutsevad iga konkreetse juhtumiga, et keegi ei jääks üksi ning leiaks uue töö.

Retoorika ja reformide vahel valides on valik selge. Savisaar panustab sel korral kahjuks vaid esimesega, ärgu siis vähemalt pidurdagu teisi.