Metsseauputus jätab nii mõnedki kartulipõllud paljaks

Kui sajandivahetusel loendati Eestis 10 000–11 000 metssiga, siis nüüd on nende arv suurenenud kaks korda või enam. Isegi kütitud loomade arv, mis on küündinud üle 20 000, pole toonud põlduritele leevendust.

Mittetulundusühing Eesti Kartul ühendab enam kui 30 kartulikasvatusega tegelevat firmat. Kui kartuliühingu juhatuse esimehe Kalle Hamburgi sõnul on riik jätnud oma ulukid saatuse hooleks ning nüüd peremehetsevad nad kartulipõldudel, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Kui minu lehm läheb võõrasse vilja, pean ma kahju kinni maksma, kartulikasvatajatele ei hüvita kahju keegi,” selgitas Hamburg. Ta lisas, et kui seni on igaüks oma kahju vaikselt ära kandnud, siis tänavu kavatsetakse metssigade tekitatud kahju kokku lugeda, et emotsioonidele oleks ametnikega väitlemisel toeks arvud. Hamburgi sõnul pannakse suuri lootusi ka jahimeestele.

Tallinna ligiduses tegutsevast Kose Agrost aga anti teada, et igas olukorras ei pruugi ka püssid aidata: kui põllud asuvad elurajooni ligiduses, võib valesse suunda sattunud või rikošetiga lendu läinud kuul suurt pahandust teha.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna spetsialist Kaarel Roht lohutas, et metssea-uputus on praegu kogu Euroopa probleem. „Saksamaal rüüstavad nad juba linnaparke,” teadis ta. Kõige tõhusam seatõrje on märksa suurem emiste küttimine. „Eesti suudab mahutada umbes 17 000 metssiga, ei enamat,” nentis Roht.

„Olen põllumehena metssigade pärast enam kannatanud kui jahimehena võitnud,” rääkis Raplamaa talunik Mait Värk. Tema arvates aitaks seauputust vähendada limiidivaba intensiivne talvine küttimine.
Taluniku kõik kartulipõllud on ümbritsetud elektrikarjustega. „Aga ega elekter aita, suur kari tuleb traatidest läbi otse kartulisse. Kaks hektarit kartuleid öö jooksul hävitada pole suure karja jaoks küsimus.”