Metsloomi hakatakse taas marutaudi vastu vaktsineerima
Samuti nagu varasematel aastatel alustatakse vaktsiini külvamist Hiiu- ja Saaremaalt ning liigutakse edasi mandrit mööda läänest itta Peipsi ranniku ja Narva jõeni. Seejärel külvatakse vaktsiini Kesk- ja Lõuna-Eestis kuni Läti piirini, teatab BNS.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse väikelennukitelt. Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal.
Esimest korda külvati Eestis marutaudivaktsiini 2005. aasta sügisel Põhja- ja Lääne-Eestis. Alates 2006. aastast toimub vaktsineerimine igal kevadel ja sügisel.
Loomade marutaud ja inimeste marutõbi on ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb surmaga. Veterinaar- ja toiduameti andmetel oli marutaud kõikjal Eestis väga levinud, kuni metsloomi hakati marutaudi vastu vaktsineerima. Marutaudi tippaeg oli 2003. aasta, kui diagnoositi 813 marutaudijuhtumit.
Eelmisel aastal avastati Eestis kolm marutaudijuhtumit, neist kaks Põlva- ja üks Võrumaal, kus marutaudihaiged rebased pärinesid Eesti-Vene maismaapiiri vahetust lähedusest. Mujal Eestis registreeriti viimane marutaudijuhtum 2008. aasta märtsis.
Vaktsineerimist jätkatakse seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, jätkub vaktsineerimine hiljem riigipiirist 30-50 kilomeetri raadiuses.
