Metsloomi ähvardab näljasurm

Eesti metsades elavaid metskitsi, metssigu ning teisi taimesööjaid ulukeid ähvardab külma talve jätkudes näljasurm, sest loomade toidulauaks olev maa on juba praegu nii sügavalt ära külmunud, et sealt on võimatu süüa kätte saada.

“Metskitsed ei jõua sügava lumega vaenlaste eest ära joosta ega leia endale piisavalt toitu,” kirjeldas Viljandimaa Jahimeeste Liidu tegevesimees Vello Arumäe olukorda metsas. “Sama mure on metssigadega — maa on kohati kuni 30 sentimeetrit külmunud ja seda enam ei tuhni.”

Söödakohtades saavad lisakõhutäie vaid need loomad, kes on juba varem nende ümbrusesse elama asunud, sest teistel takistab lumi liikumist.

Metsloomade elu on ohus ka sel juhul, kui ilm pehmemaks peaks muutuma. Sula tekitab lumele kooriku, millest kitsed läbi vajuvad ja jalgu veristavad, nende sagedasi vaenlasi, hulkuvaid koeri, niisugune lumi aga kannab.

“Koeri tuleb ka maal ketis hoida,” pani Arumäe inimestele südamele.

Jahimeeste arvates võiksid kõik loomade päästmist soovivad inimesed viia kohtadesse, kus jäljed metsaelanike koondumist lubavad oletada, heinu ja muid söödaülejääke. Maaomanikud võivad ka peenemaid haabu ja pajusid langetada, sest nende koor maitseb jänestele ja metskitsedele.

Põtru, ilveseid, hunte ning talveund magavaid karusid pakane ei häiri. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Peep Männil ütles Postimehele, et mida lõunapoolsemat päritolu liik, seda raskem tal praegu on. “Mida pikemalt pakast tuleb, seda halvemaks olukord läheb, ning kui lund ka veel tuleb, siis läheb loomadel veelgi raskemaks,” osutas ta.

Metskitsede elu on eriti raske Lõuna-Eestis, kus lumi on sügav ja loomal on raskem endale pohlalehti, mustikavarsi või muud toitu välja kraapida. Kitse elu muutub seda raskemaks, mida paksem on lumi, sest metskits ei saa magada lumehanges, kuna külmetub kergesti. Ta peab endale leidma lumevaese koha kuskil puu all või siis ise sügavasse lumme aseme kraapima.

Lisaks metskitsedele ja metssigadele elavad praegu raskeid aegu üle ka veega seotud loomad, nagu näiteks koprad. Männil märkis, et paljudes piirkondades käivad jahimehed ulukitele iga päev ka sööta panemas. Eesti Jahimeeste Seltsi president Erki Aavik ütles, et iga endast vähegi lugupidav jahimees hoolitseb oma piirkonna metsloomade eest, kui talv neile nii raskeid katsumusi seab nagu praegu.

Viimaste loendusandmete järgi elab Eesti metsades 50 000 — 60 000 metskitse, 15 000 metssiga ja 15 000 kobrast, nende kolme liigi arvukus on iga aastaga tõusnud.