Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link: „Me ei soovi riigilt metsandussektorile finantsabi küsida ega eelda, et erakorraline olukord annab õiguse lepingulised kohustused täitmata jätta, kuigi mõnega võib see isegi nii olla.

Küll aga ootame riigipoolset kinnitust tekkinud eriolukorrale, partnerite mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada.”

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Marek Kase: “Tänastes märgades ilmastikuoludes aktiivne metsamajandmine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga. Olukord on eriti keeruline metsast palka saavate inimeste jaoks.

Need mõjud ei pruugi avalduda kohe, vihmaste olude tõttu oleme sunnitud töötama aladel, kus tavaliselt teeme töid kevadise sula ajal. See aga tähendab, et kevadel võib olukord veelgi raskemaks kujuneda.“

Alates möödunud augustist on sademeid olnud keskmiselt kolmandiku võrra rohkem kui tavaliselt.

Sügisene sajune ja soe periood on kestnud oluliselt pikemalt, riigi Ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine sajuhulk augustis 104%, septembris 137%, oktoobris 158%, novembris 107% ja detsembris 146% normist.

Lisaks pole keskmisest soojem talve algus (3,3 °C normist kõrgem) võimaldanud märjal pinnasel külmuda.

Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikes kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud.

Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks. Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on ammendumas.

Olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsevad osapooled, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.

Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid, tööstust jne.

Läti metsades kuulutati sarnane eriolukord välja möödunud aasta lõpus.

Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5% Eesti SKP-st, tootes riigikassasse aastas Teadus- ja Haridusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning on tööandja ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.