Metsaseadus ei jõua enne suve parlamenti

Keskkonnaministeerium otsustas viimastel kuudel kriitikatule all olnud uue metsaseaduse eelnõu läbisurumisega aja maha võtta. Ministeerium on sunnitud võtma arvesse keskkonnaühenduste kriitikat ning nõustus nendega ka probleeme arutama.

Aprilli lõpus nimetasid Eesti keskkonnaühendused mõnda seaduseelnõus kavandatud muudatusettepanekut suisa metsavaenulikus. Praeguseks on ministeerium seadusuuenduste valupunktides keskkonnaühendustega sisuliselt ühele meelele jõudnud.

Näiteks riigimetsamaa miinimumpindala (vähemalt kaks-kümmend protsenti Eesti maismaa pindalast — toim) seadusest kaotamine oleks ühenduste hinnangul võinud pikemas perspektiivis hakata ohustama mitte ainult metsade head käekäiku, vaid Eesti keskkonna stabiilsust tervikuna.

“Seadusesse kindlat osakaalu sisse ei kirjutata, kuid selles seletuskirjas esitatakse vastav analüüs, kuidas riigimetsamaa osakaal edaspidi kujuneb. Seda metsaseaduse paragrahvi tähenduses, mis ütleb, et põline riigimets erastamisele ei kuulu,” rääkis abiminister Rita Annus kompromissist. “Riigimetsamaa osakaalu vajadust ja selle saavutamise üldist protsessi kirjeldatakse metsanduse arengukavas. Riigimetsa majandamise keskuse arengukavas pannakse aga üksikasjalikult paika, kuidas vajaliku osakaaluni jõuda.”

“Meil on aega asjaga rahulikult tegeleda ning üles kerkinud probleemid maandada,” ütles Annus. “Edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oleme keskkonnaühendustega vormistanud sõnasõnalise kokkuleppe ning selle põhjal kirjutame ka seaduseelnõu ümber. Juuni lõpuks loodame selle uue versiooni valmis saada.”

Kui mullu novembris lootis ministeerium, et uus metsaseadus saab kinnitatud juba enne rahvaasemike suvepuhkust, siis nüüdseks on asi sügisesse nihkunud. “Kui riigikogu sügisel jälle kokku tuleb, saame neile selleks ajaks ka muudetud eelnõu esitada,” osutas Annus, kelle sõnul oli juba tegelikult veebruaris selge, et metsaseaduse muudatustega enne suve parlamenti ei jõuta. “Arvestades põhjalikke eeltöid, ei tohiks selle kinnitamisel probleeme tekkida — uuel aastal peaks metsaseadus uuendatud kujul olemas olema.”

Kui algses metsaseaduse eelnõu versioonis oleks metsamajandamiskava koostamine täiesti vabatahtlikuks muudetud, siis praeguse seisuga jääb see nõue seadusesse. “Raiete puhul on otsustamise aluseks metsa inventeerimise andmed ja metsamajandamiskava on sisuliselt soovituslik: metsaomanik saab kava riigilt igal juhul, kui ta otseselt sellest ei keeldu,” ütles abiminister Rita Annus.

Samuti on lahenduse leidnud ühenduste üheks põhimureks olnud raieparameetrite, sealhulgas raievanuste ja seeläbi ka raiemahtude kinnitamise viimine metsaseadusest määruse tasemele. “Et spekulatsioone ära hoida, jäävad kõik raieparameetrite numbrid senisel kujul ja senises kohas seaduses kehtima,” sõnas Annus.

Uues seaduses pannakse paika ka põhjavee kaitse seisukohast oluliste metsade raiumise üldtingimused.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines