Metsakaitsjate pöördumine: linna areng peab toetama keskkonna ja haljastuse säilimist

 (19)
Haabersti hõberemmelgas
Haabersti hõberemmelgasFoto: Karli Saul

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks hinnagul näitab eilne, et inimesed on oma elukeskkonna pärast ühe suuuremas mures. Nad lisavad, et on oluline, et pealinna ametkond hakkaks ühes kohalike elanikega linnaloodust rohkem väärtustama.

Eesti Metsa Abiks liikmeskonna pöördumine:

Viimased kuu aega üha suuremat kuulsust kogunud Haabersti hõberemmelga juhtum on leidnud ohtralt kaasaelajaid ka kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) liikmeskonna hulgas. Kuna iga kolmas eestlane elab Tallinnas, siis on selge, et paljudele kaasmaalastele on pealinna rohelus esimeseks kokkupuutepunktiks loodusega. Seega on täiesti mõistetav ka linlaste soov seda loodust hoida ja kaitsta, sest haljastus tagab linnaelanikele ja nende lastele ühtaegu tugeva tervise ja hingerahu.

Eile hommikul jõuvõttega paju küljest eemaldatud linnaelanike juhtum näitab, et inimesed on oma elukeskkonna pärast üha suuremas mures. "Soovitasin pajukaitsjatel linnale ultimaatumit pakkuda," selgitab EMA koordinaator Linda-Mari Väli. "Tuua paju ohvriks selle eest, et mujal linnas veel ulatuslikumad raiekavad ära jääksid. Võib-olla oleksid remmelgakaitsjad selle plaaniga lõpuks ka nõusse jäänud, kui linn näidanuks üles suuremat valmisolekut dialoogiks."

Kodanikuühenduse hinnangul on kahetsusväärne, et Haabersti hõberemmelga mahavõtmise eest justkui kõikide Õismäe elanike pöördumise edastanud MTÜ Haabersti Korteriühistute Ümarlaud on kõigest kaks aastat tagasi asutatud ning väga väheste liikmetega marginaalne ühing, mille juhataja Arvo Allev on muu hulgas Tallinna Linnavalitsuse töötaja ja Tallinna Munitsipaalpolitsei vaneminspektor. Allev on Keskerakonna liige ning kandideeris ka 2013. aasta valimistel.

Seotud lood:

"Paju tükeldamise ajal kogunesid puu juurde ka maha raiutud allee äärsetes kortermajades elavad inimesed, kes leidsid, et otsuse eest vastutav ümarlaud pole neid sellesse protsessi tegelikult kaasanud ning nemad ringristmiku ehitust sellisel kujul ei toeta," selgitab Väli tekkinud kahtluste tagapõhja. "Samuti vääriks uurimist, millel põhines Eesti Dendroloogia Seltsi presidendi Aino Aaspõllu väide, et paju on seest mäda, kui puu langetamisel tehtud fotodelt võib näha nii kändu kui tüve täiesti tervetena."

Siinkohal tasub meenutada, et juba kaks aastat tagasi väitis Aaspõllu, et Tallinn vajaks suuremat sorti raiet. "Vabariigi alguses oli üks väga hea periood, kui spetsialistid said tegutseda ilma ametniketa," rääkis dendroloog toona Vikerraadio saates "Uudis +". "Me võtsime järjest kesklinna parke ja raiusime maha puid, mis teisi segavad. Kõik puud ei mahu linna. Linn vajaks praegu kohutavalt raiet. Meil on nii palju haigeid koledaid isetekkelisi puid, aga selleks ei anta raieluba."

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks leiab, et tervete ja tugevate puude langetamise asemel võiks siiski otsida võimalusi nende säilitamiseks. EMA kutsub nii metsakaitsjaid kui linnaelanikke laupäeva pärastlõunal Stroomi metsa prügist koristama, et teha ühelt poolt midagi head meie linnale, teiselt poolt aga teadustada, et Haabersti piirkonnas on peagi algamas veelgi ulatuslikumad raiekavad. "On oluline, et pealinna ametkond hakkaks ühes kohalike elanikega linnaloodust rohkem väärtustama ning algaks konstruktiivne dialoog selle nimel, et linna areng keskkonna ja haljastuse säilimist toetaks," vahendab Väli kodanikuühenduse seisukohta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare