Merko jagunemine võis osutuda kasutuks

Kui eel­mi­sel nä­da­lal sai pis­ti­se and­mi­se kaht­lus­tu­se üks Mer­ko Ehi­tu­se juh­te Tõnu Korts, siis sel­le nä­da­la jook­sul esi­tab pro­ku­ra­tuur sa­ma­si­su­li­se kaht­lus­tu­se ko­gu et­tevõtte­le.

„Loo­gi­li­selt võetu­na järg­neb kaht­lus­tus ka Mer­ko Ehi­tu­se­le, sest kaht­lus­tu­se jär­gi maks­ti pis­tist just et­tevõtte ni­mel,” kin­ni­tas Põhja ring­kon­nap­roku­ra­tuu­ri erias­ja­de prokurör Kad­ri Vä­ling ei­le. Pro­kurör lau­sus, et kaht­lus­tus esi­ta­tak­se sel­le nä­da­la jook­sul ja ilm­selt ju­ba tä­na või hom­me, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mer­ko­le tõen­äo­li­selt esi­ta­ta­va kaht­lus­tu­se si­su Vä­ling aval­da­da ei soo­vi­nud. Sa­mu­ti ei kom­men­tee­ri­nud ta Tõnu Kort­su aval­dust. Kort­su sõnul ar­vab pro­ku­ra­tuur, et ta an­dis Tal­lin­na abi­lin­na­pea Taa­vi Aa­sa nõuni­ku­le Ivo Par­bu­se­le raa­ma­tu, mil­le va­hel oli Est­ra­ve­li kin­ke­kaart 25 000 kroo­ni väär­tu­ses.

„See on täie­li­kult te­ma en­da asi, mis kaa­lut­lus­tel ta sel­li­se aval­du­se te­gi. Ta rik­kus küll kri­mi­naal­me­net­lu­se reeg­leid, ent sea­du­se jär­gi sel­li­se teo eest ka­ris­ta­da ei saa,” rää­kis Vä­ling. Küll kin­ni­tas pro­kurör, et vä­he­malt prae­gu puu­du­tab Kort­su pis­ti­se and­mi­ne vaid üht epi­soo­di.

Mer­ko Ehi­tu­se ju­ha­tu­se esi­mees Tiit Ro­ben tea­tas, et jä­tab et­tevõtte­le osaks saa­va uue kaht­lus­tu­se pro­ku­ra­tuu­ri kom­men­tee­ri­da. „Fakt, et sel­li­ne in­for­mat­sioon jõuab ava­lik­ku­se­ni en­ne, kui et­tevõte on saa­nud kaht­lus­tu­se si­su­ga tut­vu­da, on ka­het­susväär­ne, ja pa­neb meid vä­ga kee­ru­lis­se olu­kor­da. AS-i Mer­ko Ehi­tus ju­ha­tu­se esi­me­he­na ei ole mul in­fot, mi­da kaht­lus­tus si­sal­dab, seepä­rast ei saa me ka mi­da­gi täien­da­valt kom­men­tee­ri­da,” lau­sus Ro­ben.

Mer­ko ju­hi sõnul in­for­mee­rib et­tevõte ava­lik­kust bör­si kau­du siis, kui kaht­lus­tu­se si­su­ga on tut­vu­tud.

Uus kaht­lus­tus võib Mer­ko Ehi­tu­se sea­da kee­ru­lis­se olu­kor­da, ku­na al­les su­ve lõpus ja­gu­ne­ti, et pääs­ta et­tevõte maa­de­va­he­tu­se kri­mi­naa­las­jas saa­dud kaht­lus­tu­se­ga seo­tud taa­gast. Nn va­na Mer­ko muu­tis 1. au­gus­til ni­me AS-iks Jär­ve­va­na, ku­hu jäe­ti kõik maa­de­va­he­tu­se­ga seo­tud kaht­lus­tu­sed ja 250 mil­jo­ni kroo­ni väär­tu­ses va­ra, et kat­ta koh­tus süüdimõist­mi­se kor­ral võima­lik mõis­te­tav mak­si­mum­ka­ris­tus.

Sa­mal päe­val äri­re­gist­ris uues­ti re­gist­ree­ri­tud AS Mer­ko Ehi­tus jät­kas ehi­tus­te­ge­vust ning on vii­mas­te kuu­de jook­sul ma­ha pi­da­nud mi­tu koh­tu­vaid­lust, sest kon­ku­ren­did vaid­lus­ta­sid „uue Mer­ko” õigu­se osa­le­da rii­gi­han­ge­tel.

See­ga võib tek­ki­da olu­kord, kus et­tevõtte te­ge­vu­se jät­ka­mi­seks tu­leb kor­ral­da­da järg­mi­ne ja­gu­ne­mi­ne. Küsi­mu­se­le, kui­das et­tevõte eda­si käi­tub, Mer­ko esin­da­ja­telt ei­le kom­men­taa­ri saa­da ei õnnes­tu­nud.

Oktoobris Merko Ehituse nõukogu liikmeks saanud Olari Taal lausus eile ennelõunal, et tema ja teised nõukogu liikmed on seni saanud pistiseasja kohta infot vaid ajakirjanduse vahendusel.

Samal ajal kogunes nõukogu just eile erakorralisele koosolekule, kus ühe päevakorrapunktina oli Taali sõnul arutlusel ka küsimus, miks ettevõte on sattunud järjekordsesse pistise-skandaali.

Taal rääkis, et ettevõtte nõukogul on tarvis saada praegusest täpsem ülevaade meedias esitatud kahtlustest, et nõukogu saaks asuda taastama Merko usaldusväärsust.

„Selge on see, et kui usaldus Merko vastu ei taastu, ei lähe Merkol kuigi hästi,” lausus Taal. Oma arvamust ei soovinud ta Kortsu ja Tallinna linnavõimu võimalike korruptiivsete tehingute kohta meedia vahendusel öelda.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines