Kuna taanlased pole lõplikku otsust veel teinud, siis ei taha merevägi laeva täpseid andmeid avalikustada, kirjutas Eesti Päevaleht.

"Igal juhul oleks see suurim Baltimaade sõjalaevastikes," ütles Mühling. "Laev võimaldaks mereväel paremini täita talle pandud ülesandeid ning osaleda rahvusvahelistes koostööprogrammides."

Mühlingu sõnul on laeval varustus, millega saab kaardistada merepõhja.

Merevägi kavatseb moodustada peaaegu kogu meeskonna elukutselistest mereväelastest, kuna laeval on keerulised seadmed. Ajateenijaid hakatakse alusel kasutama minimaalselt.

Pressiesindaja ütles, et taastatud mereväe esimene lipulaev Sulev kantakse maha ning lõigatakse vanametalliks.

"Me ei leia Sulevile rakendust," lausus Mühling. "See laev ehitati endisel Ida-Saksamaal luurelaevaks ning miinilaevaks on teda ümber ehitada liiga kulukas. Sulevit ei saa ümber ehitada ka muu otstarbega laevaks."

Mühlingu sõnul kavatseb merevägi kriitiliselt üle vaadata ka oma teised alused ning pole välistatud, et peale Sulevi kantakse maha veel kolm laeva.

Praegu on mereväe lipulaevaks tänavu veebruaris Saksamaalt kingituseks saadud miinijahtija Vambola.

Viimasel ajal on merevägi parandanud oma relvastust, paigaldades lähiõhutõrjerelvad laevadele Ahti, Ristna ning Suurop. Abilaev Ahti tahetakse ümber ehitada tuukrite baaslaevaks.

Eesti mereväele kuuluvad praegu miinijahtija Vambola (saadud sel aastal), miinilaev Kalev M 414 (1997), miinilaev Olev M 415 (1997), allveetõrjepatrull-laev Ristna (1999), allveetõrjepatrull-laev Suurop (1999), abilaev Ahti A 431 (1994) ja abilaev Laine A 432 (1994), mis läheb Kaitseliidu käsutusse.

Mahakandmisele minevad laevad on miinilaev Sulev M 412 (1995), patrullkaater Grif P 401 (1994), patrullkaater Leopard (1994) ja abilaev Mardus (1994).