Merepõhjas lebav Eesti suurim kaubalaev paistab aerofotodelt

 (41)
Merepõhjas lebav Eesti suurim kaubalaev paistab aerofotodelt
Delfi Pilt

Internetis olevad aerofotod ja kaardid on sedavõrd hea kvaliteediga, et üpris selgesti paistab kätte näiteks Prangli lähedal 1941. aastal uputatud Eesti suurima kaubalaeva "Eestirand" vrakk.

Allveearheoloog Vello Mäss rääkis Delfile, et kõnealune koht asub Paljassaare sadamasse sissesõiduala juures ja oli kunagi vanade laevade lammutuskoht.

„Sinna pukseeriti mitmeid laevi, mida tükeldati vanarauaks,“ kõneles ta. Kaks tuntuimat alust on tema sõnul reisilaev „Jossif Stalin, mis viidi sinna 1950-ndail Lohusalu rannast ning aurik „Eestirand“, mille kapten uppumise vältimiseks Prangli lähistel madalikule ajas.

Et nõukogude ajal kasutatud tehnika võimaldas metalli lõigata vaid veepiiril, sikutati ja lõigati vaid varakkide veepeaseid osi. Kui laev muutus kergemaks, siis sikutati jälle kalda poole ja lõigati jupike. Laevade põhjad jäid valdavalt merepõhja.

„Päris viimseni ei olnud neid võimalik lõigata ja aerofotolt ongi selgelt näha, et see on ilmselt suure laeva põhi,“ ütles Mäss. Ta ei osanud öelda, kas tegemist on just „Eestiranna“ põhjaga. Ta pidas võimalikuks, et see võib olla ka kaubalaev „Lunatšarski“, mis sai tabamuse Kopli lahes ja sinna lammutamisele pukseeriti.

Ta pakkus, et ükskord tulevad need ajad, kus ka see metall sealt ära koristatakse, aga hetkel olulist vajadust seda teha ei ole. Mässi sõnul veealused laevavrakid laevaliiklusele ohtu ei kujuta, sest seal pole pole meresõiduteed.

Seotud lood:

Vee sügavus laevade kalmistul sõltub veetaseme kõrgusest. Mäss hindas veetasemeks umbes meetri, mistõttu paistab ka laevavrakk aerofotolt väga hästi välja. Ehkki see mereala on kõigile avatud, ei soovita Mäss omaalgatuslikult sinna uurima minna, sest vraki jäänuste vahele sukeldumine on ohtlik.

“Eestiranna” uppumisest müüdus 70 aastat

Prangli saare koduleheküljelt võib lugeda, kuidas Eesti suurim kaubalaev aurik “Eestirand”, pardal 3600- 4000 mobiliseeritut, 1941. aastal mitu pommitabamust sai ja madalikule sõitis.

“Eestirand” väljus Tallinna reidilt 24. augustil 1941. kell 10. Jõudes Keri tuletorni kohale langes alus saksa lennukite õhurünnaku ohvriks ja sai kaks tabamust.

Paanikat ja laeva vajumist nähes, viis kapten Boris Nelke omavoliliselt inimeste ja laeva päästmiseks aluse Prangli saare randa.

Järgmisel päeval pommitas üks saksa lennuk veelkord rannast umbes 300 meetri kaugusel seisvat laeva. Kaks ahtrit tabanud pommi panid laeva põhjale istuma, kus ta seisis kuni 1946. aastani, mil pukseeriti Tallinna Kopli lahte ja lammutati vanarauaks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare