Pühapäeva õhtul sai päästeamet teate, et Eesti Meremuuseumi Lennusadama alal on kiirgust tekitav binokkel. Pärast kontrollimist selgus, et binokkel inimeste tervisele ja elule ohtu ei tekita. Päästeamet transportis binokli radioaktiivsete jäätmete hoiupaika. Eesti Meremuuseum vabandab tekkinud ebameeldivuste pärast ning loodab koos päästeametiga lähiajal üle kontrollida ka teised sarnased eksponaadid, teatas SA Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Andri Maimets.

Keskkonnaameti kiirgusseire peaspetsialisti Alar Polti kommentaar:

Keskkonnaameti kiirgusosakonnani jõudis info Tallinna Merepäevade külastaja poolt Lennusadamas asuva laeva Sulev pardal leitud ioniseerivat kiirgust tekitavast binoklist 17. juuli õhtul kell 18:30 keskkonnainspektsiooni valvetelefoni operaatori kaudu. Päästeameti kesklinna komando käis samal õhtul sündmuskohal. Selleks ajaks külastajaid enam sadama territooriumil ei viibinud ja kiireks reageerimiseks puudus vajadus.

18. juuli hommikul kell 8:50 sõitsid sündmuskohale kiirgusosakonna valvemeeskonna liikmed ja Päästeameti erikeemia talituse spetsialistid. Mõõtmiste tulemusena selgus, et kiirguse allikaks oli binokli alusele monteeritud umbes 1,5 cm läbimõõduga vesilood. Sisuliselt oli tegemist kinnise punktallikaga, mille mõju ulatus väga lühikesele vahemaale. Vesiloodist 10 cm kaugusel oli doosikiirus keskmiselt juba 40 korda väiksem kui loodi pinnal ja 1 m kaugusel ei ületanud Eestis esineva loodusliku kiirguse doosikiiruse väärtusi.

Praktiliselt ei kujuta antud allikas binokli kasutajale mingit ohtu. Teoreetiliselt võib oht tekkida ainult siis, kui vesiloodi klaas puruneb ja inimene enda käed pimedas helendava ainega ära määrib ning hiljem osa sellest ainest söömise käigus organismi satub ja sinna püsima jääb. Tavapärasel kasutamisel lisab binokkel kasutajale niivõrd väikese kiirgusdoosi, et see jääb looduskiirguse taseme kõikumise piiridesse ja seega ei ole täiendavat ohtu võimalik eristada.

Lood monteeriti binokli aluselt lahti. Binokli hilisemal kontrollmõõtmisel mingit saastumist radioaktiivse ainega ei avastatud. Praeguseks on lood toimetatud radioaktiivsete jäätmete hoiupaika Paldiski lähedal.

Igapäevaelus tuleb radioaktiivset ainet olulisel määral sisaldavaid esemeid ette järjest vähem (kui olulise määra all pidada silmas koguseid, mis ebatõenäoliste stsenaariumite korral võivad organismi sattuda). Põhiliselt võibki tegemist olla vanemat tüüpi sõjaväes kasutusel olnud esemetega, millel on pimedas helendavad skaalad. Kusjuures mitte kõik helendavate skaaladega riistad ei pruugi veel radioaktiivset ainet sisaldada. Kui helendus pärast eseme viimist valguse käest pimedasse on lühiajaline, ei ole tegemist radioaktiivsusest tingitud helendusega. Kahtluste korral peaks eseme leidja või omanik pöörduma Keskkonnaameti kiirgusosakonna poole, 6644900.

Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni kommentaar:

Esmalt tahan öelda, et inimeste heaolu ja tervis on meile väga olulised ning oma tegevusi läbi viies peame alati silmas ka turvalisust. Me ei olnud teadlikud, et nimetatud vesilood kiirgab mingil viisil radioaktiivsust. Seega vabandame väga, kui juhtum tekitas segadust. Täna saame olla tänulikud, et vesiloodiga seotud radioaktiivsus oli madal ning inimeste tervisele riski ei tekitanud. Sellegipoolest soovime kõiki riske maandada ning saatsime täna ka Päästeametile palve tulla kontrollima meie teisi sarnaseid eksponaate. Loodame, et neil on võimalik seda teha ja saame puudused vajadusel eemaldada.

Oleme aastate jooksul kontrollinud mitmeid oma muuseumi eksponaate ja need on tunnistatud ohututeks. Kontrollimisel oleme eelkõige silmas pidanud ajaloolist laskemoona, et need ei oleks inimestele ohtlikud. Paraku on nii, et igat sentimeetrit ei ole me osanud kontrollida. Üleeile tähelepanu keskmesse sattunud vesilood oli näiteks värvitud halliks, seega me ei osanud arvata, et tegemist võib olla mõõteriistaga, mis kiirgab radioaktiivsust. Sarnaste situatsioonide vältimiseks loodame, et koostöös Päästeametiga saame oma teised eksponaadid üle vaadata ja puudused vajadusel eemaldada.