"Leping sai alguse seoses Eesti mereväeohvitseride õppe alustamisega, ent ma usun, et leping on palju laiapõhjalisem ja annab meie koolidele hea aluse ka edaspidiseks koostööks," ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus kaitseväe peastaabi teavitusosakonna vahendusel.

Mereakadeemia rektori Heiki Lindpere sõnul näeb ta lisaks täna sõlmitud lepingule tulevikus kasvavat koostööd Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega. "Meie oleme koostööks valmis ja anname oma parima, et tagada vajalik õppekvaliteet ja õpikeskkond," ütles rektor.

Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede arvates annab sõlmitud koostööleping väga hea aluse Eesti mereväeohvitseride väljaõppele. "Nüüd saame me läbi viia mereväeohvitseride õpet ka Eestis, ning teha seda arvestades meie vete omapärasid," ütles mereväekapten Schvede.

Leping tagab lisaks merendusalaste ainete õpetamisele laiema koostöö kahe õppeasutuse vahel - sõjakool kindlustab vajadusel riigikaitsealase õppe mereakadeemia üliõpilastele, ühiselt jätkatakse sõjaväelise juhtimise mereväe õppekava arendamist. Lisaks teevad koolid koostööd teadustöös, lõputööde juhendamisel ja retsenseerimisel ning muuseumi- ja raamatukogutöö arendamisel.

Sügisel avatav mereväe õppesuund võimaldab spetsialiseeruda taktikaohvitseri või tehnikaohvitseri erialale. Taktikaohvitserid on tulevased navigatsiooni- ja relvastusohvitserid ning tehnikaohvitserid tulevased laevamehhaanikud. Sügisest alustavad õpinguid sõjakoolis esimesed taktikaohvitserid.

Mereväe põhikursuse avamisega on tänaseks kõigi kolme väeliigi - maa-, mere- ja õhuväeohvitseridel võimalik saada ohvitseri baasharidus Eestis. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning uuel mereväe põhikursusel kolm aastat. Lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.