600-ruutmeetrine hoone on müügis koos kinnistuga, mille pindalaks 11 458 ruutmeetrit. Kahekordse kivimaja alumise korruse seintes võib leiduda algse mõisamaja fragmente. Tamse mõis oli riigi- ehk kroonumõis, mille esimeseks valitsejaks Rootsi ajal oberst Ingelström, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Kunstiakadeemia haldusosakonna peaspetsialist Kaido Kruusametsa sõnul kasutati hoonet vähe. “Ta asub küllaltki kaugel ja sel aastal läks praamiliiklus ka kehvaks. Suvel, kui toimuvad maalilaagrid ja muud üritused, on sinna suhteliselt keeruline saada,” tõdes Kruusamets. Enamik kunstitudengeid võtsid kaasa jalgratta, sest pood asub Tamse mõisast kaugel. Jalgrattad pandi bussi taha haagitud järelkärusse.

“Suure bussi ja käruga ei ole lihtne praamile saada. Sel aastal oli meil valulik kogemus,” nentis Kruusamets.

Niisama maja ülal pidada ja talvel kütta, läheb koolile liialt kulukaks. Sama raha eest on võimalik juba pinda rentida. Kuigi kunstiakadeemia üliõpilasesindus oli algul hoone müüki paneku vastu, otsustas kooli juhtkond pärast teema veelkordset arutelu seda siiski teha.