Mehi ei lasta töölt haige lapsega koju jääda
Arusaam sooliselt defineeritud positsioonist ühiskonnas ja vastavad käitumismudelid omandatakse juba lapseeas ning antakse edasi ka järgmisele põlvkonnale. Arutelul osalenud Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Reet Laja tõi välja Tallinna lasteaedades läbi viidud pilootuuringu, millest järeldub, et ka lasteaiaõpetajate haridusest ja hoiakutest sõltub palju. „Mõnes lasteaias antakse lastele soost olenemata võimalus koos malet mängida, teises on aga eraldi tüdrukute roosa nukunurk ja poiste autonurk. Seega oleneb palju juba ka lasteaiaõpetajate hoiakutest,“ selgitas Laja.
Kindlasti ei saa kool üksi murda kodust kaasa tulnud hoiakuid.
„2005. aastal läbi viidud monitooringus küsisime inimestelt, kas neid üllataks, kui last lasteaeda viies võtaks neid vastu meeskasvataja või kuidas nad suhtuksid sellesse, kui katkist autot saabub remontima naismehhaanik,“ kirjeldas Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsiaalse stratifikatsiooni osakonna juhataja Rein Vöörmann. “Kui esimese küsimuse puhul oli üllatunute osakaal pea võrdselt nii meeste kui naiste hulgas suhteliselt kõrge, siis teise küsimuse puhul oli meeste hoiak sageli väga ettevaatlik.“ Professor Mare Taagepera tõi välja, et ka meedia peaks teemasse tõsisemalt suhtuma, et toetada hoiakute muutumist selles vallas.
Palju arutelu tekitas töö ja pereelu ühitamise küsimus, seda ennekõike sellest aspektist, kas naise jaoks on see tänasel tööturul keerulisem kui mehe jaoks. Mitmed naissoost osalenud leidsid, et nad on kogenud olukordi, kus mitme väikese lapse vanemaks olemine on töökoha saamisel olnud raskendav asjaolu. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul võib tööandja arusaama põhjuseks olla see, et eeldatakse, et just naistel lasub peamine vastutus laste eest. Samas toodi ka välja, et Eestis on olnud juhtumeid, kus tööandja diskrimineerib mehi, kel on soov näiteks jääda haige lapsega koju või vanemapuhkusele, tuues põhjuseks ema olemasolu.
Positiivse näitena oli jutuks mitmes Skandinaavia riigis kehtiv süsteem, kus erinevate meetmetega motiveeritakse mehi mõneks ajaks vanemapuhkusele jääma. „See oleks viisiks, kuidas tõsta naiste konkurentsivõimet tööturul ja mehe võimalusi veeta aega oma perega,“ nentis Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Seda võimalust toetasid ka mitmed üritusel osalenud. Näiteks tõi juhtimisajakirja Director väljaandva kirjastuse Director ja Partnerid ärijuht Kristel Treier välja, et Eesti meesjuhtide seas esineb palju tervisehädasid ja rohkem läbipõlemisriski, kui juhtivatel kohtadel töötavate naiste seas. „Kohustuslik isapuhkus aitaks ka neil rohkema aega maha võtta,“ leidis Treier.
Pakkudes soolise võrdõiguslikkuse probleemi leevendamiseks erinevaid viise, toodi välja teema suurem tähtsustamine erinevates riigiasutustes, mida võimaldaks saavutada soolise võrdõiguslikkuse osakonna roteerumine erinevate ministeeriumide vahel, nagu see on korraldatud näiteks Rootsis. Samuti toodi välja vajadus arvestada stereotüüpide murdmisega enam erinevate ainete õppekavades. Osalejad leidsid, et soolise võrdõiguslikkuse temaatika on väga mitmekülgne ja eeldab soovi tänast olukorda muuta nii peredelt, tööandjatelt, töövõtjatelt kui seadusloojalt.
