Meestearst Margus Punab Mangi käperdamiskaasusest: probleem ei ole mitte ühes perverdis, vaid tuhandetes pidetutes isikutes, kes soolapuhujaid usuvad

 (310)

Margus Punab
Margus PunabFoto: Vallo Kruuser

Meestearst Margus Punab jälgis viimase paari päeva jooksul meie kõigi silme all lahti rullunud Igor Mangi käperdamisskandaali, ning leidis selle juures mõndagi, mis on ühiskonna reaktsioonis tõsiselt valesti. Oma rahulolematuse valas ta sotsiaalmeediasse, Delfi avaldab postituse täismahus.

Vaadates Mangi juhu peegeldusi, siis olin algul tõsiselt häiritud. Häiritud sellest, et probleemina ei nähtud mitte Mangi, vaid neid inimesi (naisi), kes tema stuudiosse läksid ja puuõõnde ronisid. Nagu ütlesin, algul see häiris mind tõsiselt, hiljem aga hakkasin mõistma, et äkki tõesti on ohvrite teema ühiskondlikult olulisemgi. Et suurim probleem ei ole ÜKS pervert, vaid SAJAD, tegelikult paljud tuhanded meie inimesed, kes on vaimselt sedavõrd ebastabiilsed ja lihtsalt manipuleeritavad. Probleem on pidetutes, oma kultuuribaasi kaotanud inimestes.

Seega tuleks antud kaasusega esile tulnud probleemid lüüa tükkideks. Kõik nad on meie tänases ühiskonnas olulised teemad.

1. Süsteemselt ebaadekvaatse käitumisega perverdid tuleb avalikult „ risti lüüa“. Sõltumata senistest teenetest ühiskonna või kellegi teise ees. Väliselt lihtne teema. Ohvritele sageli, nagu eile väga lähedalt kogesin, liialt sageli suisa elu ja surma küsimus.

2. Naiste vastupandamatu tõmme dominantse ja ennast kehtestanud isase suunas. Kuigi tavaelus vaadatakse meest, kui õhukese kultuurikihiga ja suhteliselt hiljuti puu otsast laskunud olevusena, siis käitumismustreid vaadates on bioloogilised tungid eriti reproduktiiv- ja seksuaalkäitumises naiste puhul siiski oluliselt tugevamad. Sellel on ka arusaadavad bioloogilised põhjused. Aga sel teemal peaks kõneleme prof. Raivo Mänd, mitte mina. Aga olen üha enam veendunud, et inimene ei ole sotsiaalne konstrukt, vaid juhtivalt bioloogiline olevus. Minu jaoks suisa häirivalt palju loom.

Loe veel

3. Soolapuhujate võidukäik meie ühiskonnas. Vaatame eneseabiraamatute hulka. Igatsorti „nõidade“ koole ja kursuseid. Jah, sellel on oma väga lihtne põhjus. Inimesed vajavad oma probleemidele (lihtsaid) lahendusi ja kui professionaalne abi on raskesti kättesaadav, keeruline, aeganõudev ja kõige tipuks on abi osutajad ka frustreerunud, siis tulebki alternatiive otsida. Küsimus on tervishoiu aastakümneid kestnud alarahastamises. Meie 5,5-6%SKPst on suhteliselt kolmandiku võrra vähem kui meile eeskujuks olevates arenenud Euroopa riikides. Absoluutarvudes on vahe keskmisest 3 kordne. Seejuures on vähemalt kolmandik selle teenuse osutamiseks vajalikest sisenditest, meie jaoks kallimad kui neis juba viidatud rikastes riikides.
Kui vaid võtta neid teemasid, mida lähemalt olen vaadanud, siis: sajad toitumisnõustajad, kümned Tiibeti meditsiini terapeudid. Hariduseks enamasti üks-kaks keskmiselt nädalast sertifikaadiga koolitust ja „spetsialist“ on valmis. Samas kui tõesti SPETSIALISTIST rääkida, vajavad mõlemad vähemalt 7 aastast igapäevast süsteemset õpet. Iseseisva töö vastutust kanda võiva meistri tasandile jõudmiseks kulub vähemalt 2x niipalju aega.

4. Meedia klikipõhine rahastusmudel, mis läbi negatiivse võimenduse (negatiivset uudist klikitakse kordades enam kui positiivset) murendab paratamatult kõigi olemasolevate ja täna veel toimivate struktuuride usaldusväärsust. Kõik muutubki suhteliseks. Ennast aastatuhandeid õigustanud väärtused devalveeruvad ja hävivad meie silme all vaid mõnekümne aastaga. Teiselt poolt eelpoolkõneldud alternatiivide süstemaatiline püünele seadmine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare