MEENUTUS: Saadikupuutumatuseta jäänud saadikuid on Eestis ka süüdi mõistetud
Taasiseseisvunud Eesti ajaloo jooksul on riigikogu liikmetelt saadikupuutumatus süüdistuse esitamiseks ära võetud seitsmel korral ning kahel juhul on saadikud ka kuriteos hiljem süüdi tunnistatud.
Riigikogu võttis viimati saadikupuutumatuse ära 2009. aasta märtsis toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt, kuna prokuratuur tahtis saadikutele maadevahetuse protsessi raames süüdistuse esitada. Tuiksoo ja Reiljan on esimese astme kohtus maadevahetuse protsessis õigeks mõistetud.
Villu Reiljanilt on sealjuures võetud saadikupuutumatus ära ka 2008. aastal, kui teda süüdistati ärimees Aivo Pärnalt Tallinnas Rävala 8 asuva kinnistu enampakkumisel soodsa otsuseni jõudmise eest pooleteist miljoni kroonise pistise nõudmises 2006. aastal. Reiljan tunnistati selles kuriteos ka süüdi ja ta sai karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga.
Reformierakonda kuuluvalt Margus Hansonilt võeti puutumatus ära 2005. aastal. Toona põhjendas puutumatuse äravõtmist õiguskantsler Allar Jõks sellega, et kaitseministri ametis olnud Margus Hanson viis riigisaladust sisaldavad dokumendid turvaalalt välja oma koju ja jättis nad järelevalveta, rikkudes seega eelnimetatud nõuetega tulenevat hoolsuskohustust. Tartu maakohus tunnistas Hansoni toona süüdi ja määras riigisaladuse kaotajale karistuseks 100 000 krooni trahvi.
Samal aastal kaotas oma puutumatuse ka järjekordne reformierakondlane ja endine Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, keda süüdistati ametisseisundi kuritarvitamises. Nimelt kahtlustati Tamkivit ametiseisundi ebaseaduslikus ärakasutamises, millega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning avalikele huvidele. Jaanus Tamkivi mõisteti ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuses mitmes kohuastmes õigeks.
Puutumatus võeti 1998. aastal ära ka Reformierakonna raudvaralt Siim Kallaselt, keda süüdistati toona teatavasti 135 miljoni krooni Eesti Panga raha kadumises. Kallas mõisteti kõikides süüdistustes õigeks.
1996. aastal andis riigikogu hääletusel ühehäälselt nõusoleku võtta saadikupuutumatus ära toonaselt Reformierakonna peasekretärilt Heiki Kranichilt, kellele esitati süüdistus 1992. aastal Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali juhatajana töötades riigi riisumises ning ametiseisundi kuritarvitamises omastamise või raiskamise teel suures ulatuses. Kranich mõisteti toona õigeks ning alates 2009. aastal poliitikast lahkumisest on ta tegutsenud Eesti Loto juhina.
Kranichi puhul oli tegemist taasiseseisvunud Eesti esimese saadikupuutumatuse võtmise juhtumiga.
Riigi peaprokurör Norman Aas esitas täna õiguskantslerile taotluse teha Riigikogule ettepanek anda nõusolek Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks.
Riigiprokuratuur soovib esitada riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises.
