2012. aasta jaanuari keskpaigas valminud lõppraportis soovitasid kõrgelt hinnatud JASPERS-i* eksperdid ERM-i uuest suurest hoonest loobuda. Ka ülioptimistlikud külastajatearvud on raporti kohaselt laest võetud. "Muuseumikülastajate tulevased arvud põhinevad arvamustel ja muuseumi enda eesmärkidel, aga mitte turuanalüüsil või -ülevaadetel," seisab raportis.

Samal aastal avaldas Eesti Päevaleht JASPERS-i ekspertide kirjad ERM-i hoone projekti kohta. ERM-i poole miljoni euro suuruse köögihanke teema taustal on taas paslik meenutada ja avaldada ekspertide kirjad ning raporti tulemused.

Eesti Rahva Muuseum on prognoosinud uue maja külastajate arvuks 175 000 külastajat aastas. Nendest 145 000 oleksid Eestist, 30 000 välismaalt. Eksperdid leiavad, et isegi kui muuseumi piletid oleksid odavad, on muuseumikülastajate jaoks peale piletihinna oluline ka sõidukaugus. "Tavapäraselt jääb muuseumi põhiturg ühe tunni tee kaugusele. Arvestades, et Tallinnast Tartusse sõitmine võtab kaks ja pool tundi, võib see hoida eemal potentsiaalseid külastajaid võrreldes alternatiiviga, kus muuseum asuks pealinnas," kirjutatakse aruandes. Kui 145 000 kodumaise külastaja puhul suudavad eksperdid enda sõnul veel kuidagi aru saada, et selline mass on mingil moel saavutatav, siis välismaiste külastajate arvu peetakse selgelt blufiks. "See moodustaks 43% Tartu piirkonnas terve 2008. aasta jooksul ööbinud turistide arvust. Arvestades, et muuseum on spetsialiseerunud etnograafiale, on üldiselt optimistlik ennustada, et sellest saab välisturistidele suur atraktsioon," leiavad eksperdid.

Kui uskuda eksperte, on kõik uue hoone ehitamise hädad saanud alguse sellest, et muuseum otsustati Tartusse ehitada tasuvust analüüsimata. "JASPERS on osutanud, et sobiv asukoht Tallinnas oleks ilmne, arvestades, et tegemist on pealinna ja suurima elanikkonnaga linnaga. Tasub aga mainida, et valitsus langetas otsuse Tartu kasuks enne, kui mingi tasuvusanalüüs oli tehtud. Tasub mainida, et vähemalt tasuvuse eelanalüüs oleks võinud olla kasuks enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist, kuivõrd see oleks võinud viia teistsuguste järeldusteni nii asukoha kui ka muuseumi suuruse kohta, mis praeguse projekti puhul ei pruugi olla optimaalsed." Kokkuvõtteks soovitavad eksperdid, et muuseumi kavandatav suurus vajaks kärpimist ja esimese hooga võiks vähendada majja plaanitavate hoidlate vajadust. "Esimeses osas tuleks kontsentreeruda vähendatud mahu­ga maja püstitamisele tagades kulude ja ruumi efektiivsuse," märgitakse raportis. Loe lähemalt SIIT.

Brüsselist tulnud inglisekeelsete kirjadega saate tutvuda siin ja siin!

Alates sellest, kui ilmnesid esimesed märgid ERM-i uue hoone kavandatud kujul ehitamise põhjendatavuse küsimärgi alla panemisest nii sõltumatute ekspertide seas kui ka Euroopa Komisjonis, on kodune Eesti arvamusvahetus olnud emotsioonidest köetud.

Laias laastus on üritatud tekitada fooni, justkui seal Brüsselis ei saada ERM-i tähendusest aru, raha võimalikku eraldamist käsitletakse kapriisselt proosalise turismiobjekti tulude-kulude võtmes, mitte muuseumi tähendusest lähtudes.

Eesti Päevaleht avaldas väljavõtted kahest pikemast sisulisest kirjast, millega juhiti tähelepanu ERM-i ehitada soovitava uue hoone probleemsetele kohtadele. Need märkused on tõsised, emotsioonitud ja tähelepanuväärsed. Vahet pole, kas seda maja oleks ehitatud Euroopa tõukefondide toel või siis meie oma maksuraha eest. Ka pole tegelikult suurt vahet, kas räägitakse erilisest muuseumist või turismiobjektist, sest ka muuseum peaks inimesi ligi tõmbama ja võimalikult efektiivselt toimima. Brüsseli tähelepanekud on seetõttu ausa, avatud ja läbipaistva debati pidamiseks vajalikud ning olulised.

Esimene äraütlev kiri Euroopa Komisjonilt

Euroopa Komisjon andis esimese sisulise vastuse ERM-i uue hoone rahastamise taotlusele 20. juunil eelmisel aastal. Kirjad on adresseeritud rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantslerile Ivar Sikule. Väljavõtted inglise keelest on tõlkinud Eesti Päevaleht.

Kallis härra Sikk!

Kirjutan seoses ERM-i projektitaotlusega. [---]

Vaatasime taotluse läbi ja mõistatame, kas kasutada soovitavate EL-i vahendite efektiiv­usus on piisavalt suur, arvestades, et peamine kasusaaja pole mitte regionaalne areng, vaid kultuur ja kultuurialane uurimistöö. Kuigi ka investeeringud selles vallas on tähtsad, jäävad need väljapoole Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatavate programmide eesmärkidest.

[---]

Oleme täiesti selgelt mures ja küsime, kas sellise mastaabiga muuseum ja kultuurikeskus oleks tõesti põhjendatud nii investeeringu kui ka tegevuskulude mõttes, mida see kaasa toob – võrreldes tulusid ja kulusid, majanduslikku mõju ning võttes arvesse ka seotud riske.

Lisaks tahaksime märkida järgmist.

[---]

Nähakse ette väga suurt külastajate arvu kasvu, kuid samal ajal kallineb ka piletihind. Praegu on ainult 6000 inimest valmis maksma 0,75 eurot näituse külastamise eest, kuid oodatakse, et tulevikus oleks 142 000 inimest valmis maksma sissepääsu eest kuus eurot. Muuseum pole ka praegu eriti tugev väliskülaliste ligimeelitamises ja nende arv on allapoole nii regionaalset kui ka riiklikku keskmist, kuid olukorda usutakse muutuvat uue hoone ehitamisega.

Peame külastajate arvu prognoosi väga julgeks ja selle mittetäitumine tooks muuseumile kaasa ootamatuid ja täiendavaid tegevuskulusid, survestades riigi niigi pingul olevat kultuurieelarvet. Nõudlus [muuseumi külastamise järgi] ei baseeru mitte turu-uuringutel ega võrdlusel samaväärsete muuseumidega, vaid teoreetilisel analüüsil (külastajate arvu ennustus põhineb eeldusel, et suurem muuseumi pind korreleerub suurema külastajate arvuga, ja teoreetilistel arvutustel tõmbeala elanike arvuga). See loogika ei paista meile korrektne, sest külastajad valivad lõpuks oma eelistuse enda huvidest, ligipääsust, hinnast jne lähtudes.

Mahutavuse mõttes paistab, et keskmine külastajate arv on umbes 500 inimest päevas. Korraga muuseumis olevate inimeste arv on umbes 150 eeldusel, et seal viibitakse kolm-neli tundi. Kui see jagada 6300 m2 ekspositsiooni pindalaga, näib muuseum olevat enamiku ajast suhteliselt tühi – seal oleks üks inimene 40 m2 pinna kohta.

Lisanduvad kulud riigieelarvele oleks saadud informatsiooni järgi umbes 800 000 eurot aastas. Kultuuriministeeriumi muuseumide tegevuskulude kogueelarve oli 2011. aastal 12,9 mln eurot. Lisakulu moodustaks seetõttu ligi 6,2 protsenti kõigi muuseumide tegevuskuludest kokku. Seda eeldusel, et külastajate arvu eesmärgid täidetakse ettepandud sissepääsuhinnaga ja et muuseumi töötajate – kes enamasti on kõrgelt kvalifitseeritud – palgad on umbes 640 eurot kuus 2015. aastal. 2011. aasta märtsis oli Eesti keskmine palk 840 eurot ja seetõttu näib, et selle tegevusala palgad on kõvasti allapoole riigi keskmist ning mingit tõusu pole ette näha. Kalli taristu, suurte kommunaalkulude ja madalate palkadega süsteemi jätkusuutlikkus on küsitav.

[---]
Meedias ilmunud info kohaselt lõppes [muuseumi ehituse] hanke protseduur, nii nagu Jaspers* oli ennustanud – eelarvet tõsiselt ületavate pakkumustega ja kõik pakkumused lükati tagasi. Praeguses majanduse taastumise faasis oleks ebatõenäoline oodata, et hinnad langeksid järgmises hankevoorus või et kulude tõsist kokkuhoidu oleks mõeldav saavutada lisalahendustega, odavamate materjalidega. Taotluse riskianalüüsi järgi tähendaks üheprotsendine ehitushinna kasv projekti tegeliku majandusliku hetkeväärtuse (economic net present value*) langemist 5,6 protsendi võrra. Näitaja väärtuseks oleks null, kui ehituse hind tuleks 18 protsenti eeldatust kõrgem. Praeguse hanke järgi oleks hind tulnud prognoositust 12,2 miljonit eurot kallim: 50 miljonit eurot 37,8 miljoni asemel. Seega umbes 30 protsenti kallim ja seetõttu ajades projekti tegeliku majandusliku hetkeväärtuse kriitilise näitaja lõhki.

Seetõttu näib, et esitatud projekt ei täida oma praegusel kujul heakskiitmiseks vajalikke nõudeid. Nimelt: ühiskondlik-majanduslikud kasud ei kaalu üles investeeringu suurust.

Kokkuvõtteks teeme ettepaneku: võtate selle taotluse tagasi ja vaatate ta üle tagasihoidlikumas mahus, säilitades majandusliku kasu vähemate seotud kuludega.

Võimalikuks alternatiiviks oleks PPP-lahenduse uurimine, kus mõni osa hoonest võidaks anda kasutamiseks äriliseks, tulutoovaks tegevuseks – koostöös kohaliku omavalitsuse või siis eraosapooltega. Sellisel lahendusel võiks olla positiivne mõju nii tuludele kui ka täiendavate tegevuskulude eest maksmisel, jagades samal ajal kommertsriske erainvestoritega.

[---]
Siiralt teie
Charlina Vitcheva

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat

Lõplik kiri Euroopa Komisjonilt

Mullu hilissügisel üritati ERM-i uue hoone rahastamise taotlusesse teha kiiresti veel väikeseid muudatusi. Loodeti, et parandatud tasuvusanalüüs ja projekti etappide kohandamine võiks Brüsselit veenda. Kuid 10. veebruaril saatis Euroopa Komisjon nn lõpliku kirja.

Kallis härra Sikk!

Kirjutan seoses muudetud ERM-i projektiga. [---]

Komisjon on läbi vaadanud nii muudetud taotluse kui ka täiendavalt esitatud info. Märgime, et praegune projekt üldiselt ei erine palju tema eelmisest versioonist. Muudetud taotlus ei kohenda ERM-i hoone suurust ega iseloomu, mis oli ülevaatamise kriitiliseks elemendiks nii komisjoni kui ka Jaspersi eelnevate märkuste valguses. [---]

Meie kokkuvõte on, et projekt ei täida tingimusi komisjonipoolse heakskiidu saamiseks. [---]

(Järgnevalt kordab Euroopa Komisjon üle juba oma juunikuises kirjas väljendatud mured ja ütleb, et ka projekti tehtud väikesed muudatused ei vasta küsimustele. Kuid kirja lõpus on paar soovitust, millel on muuseumi ehitamise tulevaste võimaluste kaalumisel selge väärtus – toim.)

Juhul kui ERM-i hoone ülevaadatud projekti esitamine tõukefondide toetuse saamiseks järgmisel EL-i eelarveperioodil peaks olema ikka päevakorral, soovitaksin praeguse projekti üle vaadata tagasihoidlikumas mahus, üritades samas tõsta projekti hüvesid ning selle mõju kohalikule ja regionaalsele majandusele ja vähendada seotud kulusid, sealhulgas tegevuskulusid. Investeeringud peaksid võtma arvesse tulevasi infrastruktuuri tööshoidmise kulusid samamoodi nagu olema seotud pikaajalise eelarvestrateegiaga.

Oodatud oleks projekti kui terviku põhjalik ülevaatamine koos praeguse maja ehituskava mahu vähendamisega, selle asemel et pidada kinni praegusest ERM-i hoone kontseptsioonist ja jagada ehitust faasidesse, mille ainuke eesmärk on tõukefondide vahendite kaasamine ühte faasi. Edukale tõukefondide raha taotlusele peab eelnema arhitektuurivõistluse taaskorraldamine, mis hõlmab nii hoone kui ka ehituskava ülevaatamist.

Siiralt teie

Charlina Vitcheva

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat

*JASPERS – organisatsioon, mis aitab riikidel Euroopa Komisjonile esitatavaid suurprojektide taotlusi ette valmistada ja analüüsida.

** Tegelik majanduslik hetkeväärtus (economic net present value) – näitaja, mis kajastab investeeringu suhet nii otseselt kui ka kaudselt kaasnevate hüvede kogusummasse.
ERM-i lugu: riigikontroll võttis üle eksliku analüüsi Eesti Rahva Muuseum (ERM) koostas Euroopa Liidust raha taotlemiseks põhjaliku analüüsi nii majanduslike, sotsiaalmajanduslike kui ka keskkonnaaspektide kohta.

Teostati riski- ja tundlikkusanalüüs ning esitati detailselt kulud-tulud muuseumi tegevusfaasis. Hoone hoolduskulude kalkulatsioon teostati vastavalt Kumu ja Eesti ajaloomuuseumi kuludele, kasutati koefitsiente vastavalt hoone suurusele ja tuletati lõplik prognoos.

Uue hoone näituste pindala (5154,9 m²) on pigem väike, tegemist on riigi rahvusmuuseumiga. Euroopa Komisjoni esitatud võrdlusobjektid on suuremas osas puhtalt näitusehooned, mis on suunatud külastajale. Euroopa Komisjoni arvutused, mis puudutasid külastajate ja ruumi suhet ning mida riigikontroll mõtlematult üle võttis, on tehtud tühja ruumi kohta. Koos ekspositsiooni ja mööbliga oleks allesjääv ruum vaid maksimaalselt neli korda neli meetrit ühe külastaja kohta. Muuseum peab aga olema valmis korraga vastu võtma mitut ekskursioonigruppi, mis moodustavad muuseumi külastusest 80%.

2011. aasta suvel tegi Turu-uuringute AS uuringu, mille tulemused kinnitavad rahva suurt huvi uue ERM-i hoone vastu. Uuringust selgus, et 74% küsitletutest käiks ERM-is vähemalt kord aastas, 8% isegi kuni viis korda aastas. Nendest, kes külastaksid ERM-i vähemalt kord aastas, maksaks oma maksude kaudu ERM-ile lisatoetust koguni 84% küsitletutest.