Direktiivi artiklid 11 ja 13 pälvisid mitmelt osapooltelt kriitikanoote. Artikleid on kirjeldatud, et need tsenseerivad vaba internetti ning seetõttu ohustavad sõnavabadust. Vastupanuliikumises osalesid erinevate riikide Vikipeedia leheküljed, nende seas Eesti vikipeedia väljaanne. Direktiivi muudatusettepanekute vastu hääletasid ka Eesti Euroopa parlamendi saadikud.

Artikkel 11 nägi senisel kujul ette, et veebisaidid peavad hankima autorilt avaldamisloa enne nende linkimist uudistesse. Kui artikkel oleks vastu võetud, oleks see piiranud uudiste jagamist näiteks sotsiaalmeedias, sest autoril oleks tekkinud õigus küsida oma loo linkimise eest autoritasu.

Artikkel 13 on internetis kinnitanud kanda kui "meemikeelu" artikkel, sest see nägi ette, et fotode-tekstide jms kasutamisel peab kasutusele võtma sisutuvastustehnoloogiad, mis määravad selle, kas materjale kasutatakse õiguspäraselt. Tuvastamine on internetis aga keeruline, sest laialt levinud meemid ning muud poliitilise satiirina mõeldud sloganid on netikasutajate seas palavalt armastatud.

Ühelt käelt pole sellised tuvastusmehhanismid piisavalt võimekad, nagu on nähtunud YouTube'i näitel, kus selline tuvastussüsteem on juba paigas ning ei suuda alati plagiaati tuvastada. Teisalt tsenseeriks see isiklikuks tarbeks mõeldud mõtteavaldusi.

Siiski ei tähenda see direktiivide lõppu, sest need võetakse arutelu alla konsultatsioonide käigus liikmesriikidega. Praegune Euroopa liidu eesistuja riik Austria on avaldanud soovi saada autoriõiguste direktiiviga ühele poole enne selle aastal lõppu. Parlamendis hääletatakse nende üle uuesti septembris.