Pühade eel Eesti Päevalehele pikema intervjuu andnud kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili sõnul on üldise liikmete arvu plahvatusliku kasvu sees tõusnud ka naiste huvi kaitseliidu vastu.

„Naised saavad valida, kas lähevad naiskodukaitsesse või kaitseliidu lahingüksustesse. Täna on märgatav tõus olnud naise liitumisel lahingüksustega,“ tõdes Kiili.

See kõneleb tema sõnul olulisest huvi kasvust. „Meil on demokraatlik riik, naised saavad end realiseerida kas traditsiooniliste pehmete väärtuste arendajatena või kaasa lüüa ka karmimates tingimustes. Ma arvan, et see peegeldab muutusi ühiskonnas.“

Ajateenistuse naistele kohustuslikuks muutmist Kiili hetkel vajalikuks ei pea. „Me ei ole sellises olukorras nagu näiteks Iisraeli riik, kus kogu rahvas peab olema kogu aeg mobiliseeritud. Küll aga on täiesti normaalne anda naistele õigus teenida ja ajateenistust läbida,“ lausus Kiili.

„Laseme kõigepealt meessoost isikud ajateenistusest läbi ja siis kui vajadus kasvab, siis võib selle (naistele kohustusliku teenistuse – U. J.) peale mõelda. Tänases olukorras vaataks naiste ajateenistust kui naiste õigust.“

Kui palju täpselt naisi lahingüksustega liitunud on, Kiili ei tea, sest soopõhiselt kaitseliit oma liikmete üle arvestust ei pea. Üldiselt aga on kaitseliit selle aastaga juurde saanud pea 1000 uut liiget. Oktoobri lõpu seisuga kuulub kaitseliitu 23 225 inimest.