Meediauurija: Paavo Nõgese seadmine ringhäälingu nõukokku jätab ERRi sõltumatusest üsna vähe järele
Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgese esitamine ERRi nõukokku on märk niigi üha süveneva politiseerituse suunas ERRis, leiab meediauurija Indrek Ibrus.
Pragmaatilises vaates on Ibruse arvates arusaadav, et ministeerium tahab ERRi üle enam kontrolli aastateks, kui avalikku raha investeeritakse uute stuudiote ehitusse ja kui müüakse olemasolevat kinnisvara.
"Kuid sisulisemas plaanis kasutatakse hetkel ära lihtsalt auku seaduses - tuleb välja, et miski ei takista riigiametnikku ERRi nõukokku panna," märgib Ibrus.
Sisuliselt läheb taoline vangerdus aga seaduse mõtte vastu. "Seadus ütleb, et nõukogus on neli valdkondlikku asjatundjat, mitte riigi enamast kontrollisoovist lähtuvat esindajat. Avalik-õigusliku asutusena ei ole ERR päris sama, mis Estonia ooperiteater - see peab olema riigist võimalikult sõltumatu nii näiliselt kui ka tegelikult," toonitab meediauurija.
"ERRi nõukogu ja tema otsuste politiseeritus on niigi süvenev probleem ning kui koosseisu lisandub veel ka kultuuriministeeriumi kantsler, jääb ERRi sõltumatusest üsna vähe järgi," lisab ta. Selliste sammudega ollakse Ibruse sõnul teel vale poliitilise ja valitsemiskultuuri suunas ja saadetakse välja vastuokslikke signaale. Ka näiteks venekeelsele auditooriumile, keda on niigi olnud raske veenda ERRi tegelikus sõltumatuses.
"Kokkuvõttes saab tõdeda, et tänane ERRi seadus ei tööta - see on jäänud igas mõttes ajale jalgu ning on tänaseks võimaldanud ERRi nõukogu selgelt politiseerida," lisab Ibrus, ja märgib, et aeg on see seadus ümber teha ja seda depolitiseerimise suunas. Kultuuriministeerium võiks aga leida muud viisid ERRi nõukoguga produktiivse dialoogi pidamiseks.
Riigikogu kultuurikomisjon otsustas eilsel istungil teha riigikogule ettepanek nimetada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogusse uued ekspertidest liikmed: Paavo Nõgene, Rein Veidemann ja Agu Uudelepp.