Tänavu on tegelikust ravivajadusest katmata üle 70 miljoni euro ja rahastamata jääb rohkem kui
200 000 patsiendi ravi. Plaanilise arstiabi kättesaamatus suurendab haigete kannatusi ja tekitab
ülekoormust kiirabis ning erakorralise meditsiinis. Ravijärjekordadest tingitud hilinenud ravi tõttu on
töövõimetushüvitiste kulud sel aastal viiendiku võrra kasvanud. Seega tekitab näiline kokkuhoid
hoopis suuremaid kulusid.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas tervishoiutöötajatele juba möödunud aasta detsembris, et tervishoiu
rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse lahenduste väljatöötamine on lõpusirgel ja valitsus langetab
vajalikud poliitilised otsused sel kevadel. Tervishoiutöötajatele lubati, et otsused tehakse 11.aprillil.
Tervishoiusektor toetab tervise- ja tööministri kava hakata maksma riigieelarvest mittetöötavate
pensionäride eest ravikindlustusmaksu, mis annaks stabiilse lisarahastuse arstiabi kättesaadavuse
parandamiseks. Rahandusminister Sven Sester on kogu aeg selle ettepaneku vastu olnud, eile taas
otsustamata jätmine näitab, et inimeste tervis ei lähe korda ka teistele koalitsioonipartneritele IRList
ja Keskerakonnast.

„Väga kahju, et peaminister ei pea oma sõna,“ ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt. Ta lisas, et
tervishoiusektor on pidanud ligi poolteist aastat läbirääkimisi, teinud kompromisse ja leppinud
terviseministriga kokku ühised eesmärgid, et patsiendid saaksid õigel ajal vajalikku ravi, kuid
valitsuselt pole peale katmata lubaduste endiselt mitte midagi.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit on sunnitud tõdema, et töörahu säilitamiseks on
jäänud vähe võimalusi. Ettevalmistused töö peatamiseks haiglates käivad ja streigi alguse kuupäevaks
on määratud 15.mai.

Tervishoiutöötajad on endiselt valmis koostööks, kui valitsus leiab poliitilist tahet patsientide
ravivõimaluste parandamiseks.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit