Matti Maasikas rahastamisprobleemidest Eesti Euroopa Liidu eesistumisel: suurim lisakulu tõotab tulla turvalisuse tagamisel
Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu institutsioonide juures eriesindajana ametis olev Matti Maasikas kirjutab oma blogis, et kulud on hakanud planeeritut ületama.
Matti Maasikas kirjeldas oma blogis Eesti Euroopa eesistumist ettevalmistava komisjoni koosolekut. Kiireks on läinud koolituse, korraldamise ning hangete ettepoole toomisega. "Osalt tuleb tegelda tehtud otsuste ümbermängimisega," nendib Maasikas. Eriti puudutab see juba Brüsselisse saadetud inimesi, kelle lähetuse lõpu tähtaeg on 15.07.2018.
Rahasoovid on hakanud planeeritut ületama
"Osalt on rahasoovid hakanud planeeritut ületama ja siis on küsimus, et näiteks ekspertide ürituste puhul kas muudame juba 2014 kokku lepitud standardit või tõstame raha mujalt või laseme ministeeriumitel endal standardit modifitseerida (lihtsaim ent halvim võimalus). Kõigile bürokraatiaga kokkupuutunuile on selge, kui pikalt ja kirglikult suudavad ametnikud selliste asjade üle vaielda," kirjeldas Maasikas.
Maasikas lisas, et 2016. aasta lisakulude katmisega ei peaks probleeme tulema, aga 2017. aasta eelarve tuleb arutlusele järgmisel koosolekul ja seal ta nii sujuvat menetlemist ei oota. "Hetke suurim lisakulu tõotab tulla turvalisuse tagamise realt – piisab vaid mõelda sisejulgeolekuolukorra halvenemisele, terrorismiaktidele Euroopas. Ja kui meile veel mõni tippkohtumine kaela peaks kukkuma, siis tuleb eelarvet hoopis teise pilguga vaadata," kirjeldab Maasikas kokkuvõtteks.
Eesti Euroopa Liidu eesistumine liikus kavandatust pool aastat varasemaks ehk 2017. aasta teise poolaastasse. Seda põhjusel, et Ühendkuningriik teatas 20. juulil oma otsusest loobuda eesistumise läbiviimisest 2017. aasta teisel poolaastal. Eesti planeeritud eesistumine oleks pidanud algama Ühendkuningriigi järel ehk 2018. aasta alguses.
