„Selline ringi trampimine ei ole ühelegi elukale hea,“ rääkis Kaal Delfile ja lisas, et see on ka üks põhjus, miks paljudes riikides on loomade kasutamine tsirkuses ära keelatud, sest rändav eluviis ei sobi lihtsalt loomadele ja on stressi tekitav.
Kaal, kes enda sõnul ei ole loomade tsirkuse fänn, leidis siiski, et loomad võivad tsirkuses olla, kui nendega talitatakse loomi säästval viisil.
„Ilmselgelt oli liig seda looma ringi sõidutada ja igal pool inimestele näidata,“ tõdes Kaal Nravas surnud loomale viidates. „See elu, kus hommikul tuleb olla ühes kohas ja õhtul teises, on üsna stressi tekitav. Loomad vajavad teatud rutiine.“
Ta ei süüdista elevandi surmas otseselt kedagi ja tunnistas, et tal on selleks liiga vähe infot.
Kaalul on surnud elevandi kohta sama info, mis igal teisel lugejalgi, sest oma silmaga ta looma näinud pole, kuid nähtud videolõikudest ja ilmunud info põhjal tegi ta siiski mõned järeldused.
Tegemist oli emase India elevandiga, sest tal puudusid võhad. Looma kaalu kohta teab täpset vastust ilmselt kraanajuht, kes elevandi Narva jõest välja tõstis.
Elevandi keskmine eluiga on umbes 60 aastat
Kaal leiab, et elevandi kohtlemisel ei tehtud otseselt midagi valesti, aga loom oli lihtsalt raugastunud, seda oli näha ka videlõikudelt looma liikumist ja välimust jälgides.
„Raugastunud loom ja inimene on üsna sarnased. Raugastunud inimese välimus pole enam nii kaunis ja kumer ning ka raugastunud looma organism on kulunud,“ sõnas Kaal ja lisas, et loom oleks lähiajal surnud ka ükskõik, kus mujal.
Kaal ei osanud öelda, kui vana surnud elavant võis olla. Ta rääkis, et tavaliselt elavad elevandid 60-aastaseks, kuid nende eluiga sõltub eelkõige nende hammastest. Nimelt vahetub elevandil elu jooksul kuus komplekti hambaid – kaks üleval ja kaks all. Kui viimane komplekt hambaid ära kulub, ei saa loom enam süüa ja järelikult ka mitte elada. Valehambaid elevantidele Kaalu sõnul niisama lihtsalt kui inimestele ei panda.
Hammaste kulumise kiirus sõltub aga toidust ja ainevahetusest. Kui toidu sisse satub näiteks rohkem liiva, kuluvad ka hambad kiiremini.
Üheks kummaliseks asjaoluks pidas Kaal sedagi, et Narvas surnud loomale anti käsklusi saksa keeles, ehkki tavaliselt suheldakse elevantidega üle maailma inglise keeles, et nad mõistaksid ka teiste riikide hooldajaid, kui nad peaksid uue omaniku kätte üle minema.
Tallinna loomaaia elevandid on kuldses keskeas
Tallinna loomaaias elab kolm Aafrika elevanti aastast 1985. Tallinnasse toomise ajal olid nad kahe-kolmeaastased. „Neil on kaunis keskiga,“ sõnas Kaal loomaaia elevantide vanuse kohta ja lisas, et loomad on hea tervise juures. Kaks emast kaaluvad umbes kolm-neli tonni ja elevandipull kuue tonni kandis. Tema täpset kaalu pole võimalik öelda, sest kuni kuus tonni näitav kaal on põhjas, kui loom selle peale astub.
Aastate ees oli elevandipullil ka probleem, nimelt vajasid opereerimist tema võhad. Kaheksa tundi kestnud operatsiooni käigus need eemaldati.
