Täna avalikustas Eesti Loomakaitse Selts ühenduse Born Free ja Euroopa loomakaitsjate ühenduse ENDCAP uuringu, milles heideti Eesti loomaaedadele ette loomade pidamist halbades tingimustes.

"Uuringuks on seda palju nimetada. Tegu on pigem haltuuraga. Selle koostajaks on organisatsioon, mis on loomade tehistingimustes pidamise vastu, ükskõik millised need tingimused ka poleks," selgitas Mati Kaal.

"Teistpidi – me teame ka, millised loomaed elavad meil miinimumtingimustes ja millised ideaalilähedastes. Meil on arengukavad ja plaanid, mida on vaja teha ja jõudumööda seda ka teeme," rääkis Kaal ning nentis, et esmajoones tuleks parandada jääkarude ja tiigrite elutingimusi, kuid küsimus on esmajoones rahas.

"Kui me saaksime kümme miljonit krooni aastas, oleks meil kümne aastaga ideaalne loomaaed. Käesoleval aastal on meie eelarves 3,5 miljonit krooni, võimalik, et lisa tuleb CO2 kvootidest, kokku võib-olla 5 miljonit, aga see on üks kahekümnendik sellest, mida oleks vaja ideaalse loomaaia jaoks," rääkis Kaal.

Uuringutulemused seevastu väitsid, et loomaaedades elavad paljud loomad kehvades tingimustes, vaatamata sellele, et tingimuste oluliseks parandamiseks ei ole tarvis teha suuri kulutusi.

Uuringu koostajad jooksid Kaalu sõnul vaid loomaaiast läbi. "Selle 1,5 või kahe päeva jooksul, mis nad siin käisid, ei jõuaks nad midagi põhjalikult uurida isegi siis, kui neid oleks terve rügement olnud."

Näiteks on Kaal nördinud, et uuringus oli kirjas, et loomaaias pole nähtaval kohal infot ega õppematerjale. „Meil on infomaterjalid väljas kolmes keeles!“

Uuringu tulemusi tutvustati ametlikult kuu aega tagasi ja loomaaia teadussekretär käis seal kohal. "Ta tutvus ka varasemate, teiste riikide loomaaedade kohta käivate tulemustega ja nii selguski, et järeldused Eesti uuringu kohta olid nii üks-ühele copy-paste-itud, et isegi kirjavead kattusid. Kui see arutluse alla tuli ja uuringu tegijatelt küsiti, kas on võimalik kõige elementaarsemad faktivead ära parandada, siis öeldi, et ei saa, sest materjal on juba trükis."

Loomaaia teadussekretär Tiit Maran ütles, et uuringutulemuste tutvustamisel kohal käinuna on talle selge, et sellele uuringule pole mõtet reageerida ega Eesti-poolset vastust koostada.

"Uuringu läbiviija ei ole Euroopas kuigi aktsepteeritav, aruanne on koostatud nii ebapädevalt ja kallutatult, et sellele pole mõtet mingit vastust koostada. Tegelikult on kahju - loomakaitsjad võiksid olulist rolli mängida loomaaedade õigele teele suunamisel ja nendega koostööd teha. Kahjuks see organisatsioon ei tee seda ja sellega kahjustab vaid loomakaitsjate mainet," nentis Maran ja lisas, et ka Eesti Loomakaitse Selts võiks oma koostööpartnereid paremini valida.