"Kool võib-olla ei ole veel piisavalt kohanenuid selle uue elu ja uue maailmaga," rääkis Heidmets ETV saatele "Terevisioon".

"Täna on ikkagi pilt selline, et kui me mõtleme seda digimaailma ja infotehnoloogiat, siis keskmine kümneaastane on sageli oluliselt nutikam, teadjam, targem, kui keskmine viiekümnene, kuuekümnene, ja rääkimata seitsmekümnesest. See tähendab ka teistmoodi õpetamist," rääkis Heidmets.

Tema sõnul tähendab see koolielu ümberkorraldamist viisil, kus ei ole enam selge hierarhia, et on tark õpetaja ja rumaluke õpilane, kes tuleb targaks teha.

Heidmetsa arvates domineerib täna aga ikkagi koolis üldise pildina vanamoodne klassi ees seisva õpetaja juhendite järgi toimuv tegevus, mis pole kõige huvipakkuvam.

"Eesti õpilased on head äraõppijad ja Eesti õpetajad on head äraõpetajad, aga tänapäeva elu tahab natuke rohkemat," rääkis Heidmets. "Ta tahab mitte ainult seda teadmist, kuidas asjad on, aga ta tahab ka oskust, kuidas seda igapäevaelus ära kasutada. Ja seetõttu õpetamine koolis on ka nihkumas mitte puhtalt matemaatika, füüsika, bioloogia, ajaloo faktide nii-öelda päheajamisele, vaid eluliste teemade ja küsimuste lahendamisele."