Marutaudis loomi on järjest vähem

Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul on Eestis loomade hulgas ulatuslikult leviv marutaud endiselt inimestele ohtlik, kuigi võrreldes möödunud aastatega on nii loomahammustusi kui ka marutaudis loomi tuvastatud vähem. Juulis sai loomade käest hammustada 345 inimest.

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on märgatavalt vähenenud marutaudis loomade hulk. Möödunud aastal registreeriti ainult kolm marutaudi juhtu loomadel, aasta varem aga neli juhtu. Võrdluseks: 2006. aastal registreeriti neid 114. Selline langus sai võimalikuks tänu teostatavale metsloomade suukaudse vaktsineerimise programmile.

Kuigi nii loomaohvreid kui ka marutaudis loomi on vähem, on marutaudi oht endiselt olemas. Seda kinnitavad näiteks kakaks 2005. aastal esinenud juhtu Raplamaalt, kus inimesi ohustasid nii marutaudis koer kui ka hobune. Nende juhtudega seoses tuli marutõve vastu vaktsineerida ligi 70 inimest.

Marutaudi oht püsib isegi neis riikides, mis onkuulutatud sellest haigusest vabadeks. Seega peab olema valvas marutõppe võimaliku nakatumise suhtes ka reisil olles. Näiteks 2004. a registreeriti Prantsusmaal kolm marutaudi juhtu illegaalselt riikitoodud koertel.

Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50–100 000 inimest. Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt, viimane 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10aastane tüdruk.

2003. a augusti alguses suri Lätis pärast 10aastast vaheaega marutõppe koera käest pureda saanud mees, 2004. aasta märtsis suri Leedus 6aastane poiss.

Enamasti on inimene nakkuse saanud koerahammustuse kaudu.