Marutaudi tõrjeprogramm lükkus aasta edasi

Sügisel algama pidanud üleriigilise marutaudivastase vaktsineerimisprogrammi algus lükkub edasi järgmisesse kevadesse ning kestab kavandatud kolme aasta asemel kaks.

“Kogu tõrjeprogramm läheb ümbertegemisele ja muutub kaheaastaseks,” ütles BNS-ile veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu büroo peaspetsialist Enel Niin.

Sel sügisel algama pidanud programm lükkub edasi, kuna kõiki vajalikke dokumente ei jõutud õigeks ajaks valmis ning osa olemasolevatest tuli pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ümber teha, ütles Niin.

Kuna Phare programmist on võimalik raha saada 2006. aastani, viiakse tõrjeprogramm kavandatud kolme aasta asemel läbi kahega.

Niin ütles, et tõrjeprogrammi jaoks ette nähtud rahasumma ei muutu, kuid vaktsiiniga puistatakse üle suurem piirkond, kui esialgu kavandati.

Üle-eestiline tõrjeprogramm läheb maksma 43,8 miljonit krooni, sellest umbes 10,9 miljonit maksab Eesti riik ning ülejäänu EL.

“Kahe aasta jooksul puistatakse vaktsiini kokku neljal korral 24-25.000 ruutkilomeetrile,” ütles Niin. Esialgu oli kavas vaktsiiniga üle puistata 15.000 ruutkilomeetrit ehk umbes kolmandik Eesti territooriumist.

Vaktsiin heidetakse alla lennukitelt ning see on segatud spetsiaalse, metsloomadele meeldiva sööda sisse.

Veterinaar- ja toiduamet koostöös keskkonnaministeeriumi, metsandus- ja jahindusorganisatsioonidega viivad vaktsineerimise läbi Phare programmi raames.

Juuni alguses viib veterinaar- ja toiduamet Vormsi saarel läbi üleriigilise vaktsineerimise pilootprogrammi, mille eesmärgiks on takistada marutaudi levikut saarel.

2.-4. juunini kestva kampaania raames külvab kolm töörühma saarel ringi liikudes käsitsi peamiselt rebastele ja kährikutele mõeldud peibutussöötasid, paigutades neid hajusalt maapinnale. Vormsil diagnoositi eelmisel aastal kaks marutaudijuhtumit.

Marutaudis loomade arv kasvas mullu plahvatuslikult. Kui 2001. aastal avastati marutaudis loomi 167 ning 2002. aastal 422, siis eelmisel aastal oli marutaudis loomi 814.

Kõige enam on marutaudi leitud kährikutelt ja rebastelt, aga ka veistelt.

Inimeste haigus marutõbi ja loomade haigus marutaud on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõpevad surmaga. Inimesed saavad marutõve nakatunud loomadega kokku puutudes ning haigust saab vältida vaid vaktsineerimisega. Viimane on hammustada saanuile tasuta.

Marutõve peiteaeg on 12 päevast aastani. Haiguse esimesed sümptomid on hammustuskoha sügelemine, üldine nõrkus, peavalu, kuivustunne suus, söögiisu langus ning keele kattumine katuga. Samuti kaasnevad sellega ülitundlikkus valgusele ja mürale, hirm, masendus ning oksendamine.