Marutaud tapab kasse

Teiste koduloomade hulgas ähvardab tänavu marutaudi nakatumine ka kasse ning Põlvamaal Räpina ja Mikitamäe kandis on seetõttu tänavu elu jätnud juba kaks kassi.

Põlvamaa veterinaarkeskuse episotoloog Peep Mälbergi teada on Räpina ja Mikitamäe kandis tänavu marru läinud kaks kassi. ’’Kasse on ka vähem vaktsineeritud,’’ tõdes ta Koidule.

Eriti Peipsi-äärses piirkonnas on episotoloogi sõnutsi hakanud endast märku andma marutaudis kährikud. ’’Tulevad teised õue peale ja kui nad on koeri või kasse kiskunud, ei ole enam midagi teha,’’ tõdes Mälberg, kelle sõnutsi on eeskätt Räpina kandis viimasel ajal lisandunud neli juhust.

Veterinaarkeskuse andmetel oli Põlvamaal mullu 18-19 marutaudijuhust. 2000. aastal oli juhtumeid 16 ning 1999 ja 1998. aastal kuus. Mälberg märkis, et marutaud käib ikka lainetena ning et tänavu võib oodata puhangu vaibumist.

Muu hulgas aitab marutaudist jagu saada loodus ise, sest nakkuse saanud metsloomad surevad.

Koduloomade kaitsmiseks tuleks need episotoloogi soovitusel kindlasti vaktsineerida. ’’Elu on näidanud, et kui marutaud kusagilt läbi käib suureneb vaktsineerimine drastiliselt,’’ märkis ta.

1999. aastal saadi Eestis kätte 120 marutõbist looma: neist 52 rebast, 29 kährikut, 15 kassi, 11 koera, viis veist, kolm mäkra, üks orav, üks nugis ja üks tuhkur. 2000. aastal oli olukord pisut halvemgi — loomadel avastati 122 marutaudi juhtu, neist 64 rebasel ja 26 kährikul.

99 protsendil nakatumisjuhtudest on inimene nakkuse saanud koerahammustuse kaudu. Teisel kohal on nakatumine kassihammustusest. Mullu registreeriti Eestis 2990 koera- ja 470 kassihammustust. Kolmandal kohal on hiired ja rotid (57 hammustust). Ohtlikud on ka metsloomad — inimesi hammustas eelmisel aastal 52 rebast ja 32 kährikut.

Eksootilistest loomadest hammustas mullu inimesi üks ahv, üks hunt, üks siil, üks nahkhiir, neli mäkra, kaks tuhkrut ja kaks kobrast.