Maruste: riigikogu liikmete kuulumine nõukogudesse teenib avalikke huve
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas oma tänasel istungil riigikogu liikmete kuulumist riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Komisjon täna oma seisukohta ei kujundanud ja jätkab arutelu peale seda, kui ka riigikogu fraktsioonid on kujundanud oma esialgse arvamuse.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste hinnangul on teema mitmekihilisem ja komplitseeritum kui pealispindsel hindamisel paistab.
„Riigikogu liikmete osalemine riigi äriühingute nõukogudes on avalikes huvides ja selles mõttes ei ole vastuolus põhiseadusega. Tuleb arvestada, et riik osaleb oma esindajate kaudu väga eriilmelistes ühingutes ja sihtasutustes ning riigikogu liikmete täielik eemaldamine oleks vastuolus avalikkuse ja seadusandja koostöö põhimõttega. Asjas parema selguse saamiseks vajab ilmselt täpsustamist „riigiameti“ mõiste,“ ütles Maruste.
Maruste sõnul tuleb kaaluda ka seda, kas on õige ja põhjendatud rakendada piirangut ainult riigile kuuluvate äriühingute osas, samas kui kohalikele omavalitsustele kuuluvate äriühingute puhul seda ei tehtaks.
„Riigikogu liige on avalikkuse tähelepanu all, oma tegevuse eest vastutav ja ta on riigi asjust kindlasti enam informeeritud, kui vähetuntud ametnik või ärimees,“ märkis Maruste.
Ka tuleb tema sõnul leida põhjendatud ja veenev tasakaal riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõtte ja mitmesuguste piirangute vahel.
Põhiseaduskomisjoni liikmed jõudsid tänasel istungil põhimõtteliselt ühele arusaamisele, et riigi osalusega äriühingute nõukogudesse riigikogu liikmete nimetamine peab toimuma võimude lahususest tulenevalt riigikogu majanduskomisjoni kaudu, ning muude ühingute ja sihtasutuste nõukogudesse vastava valdkonnaga tegeleva riigikogu komisjoni kaudu. Samuti peaks riigikogu liikmest nõukogu liige andma oma tegevusest aru riigikogu vastavale komisjonile.
Võimalike ettepanekutega soovib põhiseaduskomisjon välja tulla kevadistungjärgu jooksul.
Tänane arutelu tugines riigikogu esimehe Ene Ergma poolt põhiseaduskomisjonile möödunud aasta septembris saadetud kirjale, milles riigikogu esimees teeb ettepaneku kõnealust teemat arutada ja kujundada selles küsimuses põhiseaduskomisjoni seisukoht.
