Märtsis kasvas toetus enim Reformierakonnale ja langes EKRE-le

 (195)

Hanno Pevkur
Hanno PevkurFoto: Rauno Volmar

Märtsis kasvas kuu varasemaga võrreldes enim Reformierakonna ja langes EKRE toetus, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1006 vastajaga küsitlusest.

Märkimisväärseid muutusi viimase kuuga erakondade reitingutes ei toimunud. Endiselt on kõige suurema toetajaskonnaga Keskerakond, kelle poolt hääletaks riigikogu valimistel 29 protsenti valijatest. Kuu varasemaga võrreldes Keskerakonna toetus ei muutunud.

Populaarsuselt teine erakond on Reformierakond 25-protsendilise toetusega. Suurima opositsioonipartei toetus kasvas kuu varasemaga võrreldes kahe protsendipunkti võrra.

Kui veebruaris omasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja EKRE võrdselt 10% toetust, siis märtsis kasvas sotsiaaldemokraatide toetus 11 protsendile ja EKRE-l langes kaheksale protsendile.

Viiendal-kuuendal kohal on võrdse, seitsmeprotsendilise toetusega IRL ja Vabaerakond, kelle toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud.

Loe veel

Seotud lood:

Kivirähk: roheliste jõudmine valimiskünniseni pole mägede taga

"Erakondade reitingutabelites valitseb juba aasta algusest vaikelu. Keskerakond naudib pikkade opositsiooniaastate jooksul kogunenud poolehoidu, mis valitsemisvastutuse võtmisega on vaid kinnistunud ega ole tänaseks veel murenema jõudnud hakata. Nende peamise vastasjõu roll kuulub Reformierakonnale, mille toetus opositsioonis on kerkinud suuremaks kui see oli peaministriparteina tegutsedes viimasel paaril aastal keskmiselt," kirjutas sotsioloog Juhan Kivirähk ERRi portaalis.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Eestimaa Rohelised märtsis kolme protsendi valijate poolehoiu. "Praeguses tempos jätkates ei tohiks Eestimaa Roheliste valimiskünniseni jõudmine enam mägede taga olla. Tänasel päeval avaliku tähelepanu all olev probleemidering pakub igatahes rohelistele soodsaid võimalusi oma toetuse suurendamiseks: inimestele teevad muret Rail Balticu ehitamisega ja maavarade kavandamisega kaasnevad keskkonnakahjud, metsade hävitamine, karusloomafarmid ja muud loodusvaenulikud tegevused. Suurema edu saavutamiseks jääb rohelistel aga puudu tuntud ja karismaatilistest liidritest," kommenteeris Kivirähk.

"Margus Tsahkna käis erakonna esimeheks saades suure aplombiga välja plaani Isamaa 2.0, kuid jäi sellega kahjuks üksi – kogu erakond tema plaanidega kaasa ei tulnud ning täna keegi seda plaani vaevalt et tõsiselt meenutabki. Ka sotside liider Jevgeni Ossinovski näib oma võitlusi rahva tervise nimel pigem üksiku Don Quijotena pidavat – tema sammude olulisust näivad mõistvat küll kõrgharidusega inimesed, keda on sotside valijate seas üle 50 protsendi, mitte aga sotsiaaldemokraatide traditsiooniline elektoraat," kirjutas Kivirähk.

"Sarnane hariduslik profiil iseloomustab ka Vabaerakonna valijaid. Rahvakogu välja pakutud Eesti poliitilise kultuuri uuendamise ideede toel poliitikasse tulnud erakonna tegevuseesmärgid on jäänud keskmise valija jaoks pigem mõistetamatuks," nentis Kivirähk.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare