Martna vallavanem ei usu valdade sundliitmisesse
Martna vallavanem Tiiu Aavik rääkiks Delfile, et ametnike jaoks on omavalitsuste liitmise ja lahutamise teema kümme või 15 aastat vana ja selles mõttes ei olda enam nii tundlikud kui varem.
„Me pole enam väga tundlikud, sest see teema tõuseb igal aastal jälle üles, kui meid pingeritta pannakse,“ tunnistas Aavik, kelle juhitav enam kui 900 elanikuga Martna vald oli tänavu pingeras 206. kohal.
„Tänavu lõpetasime oma laenude tagsimaksmise ja oleme praegu täiesti puhtad,“ tunnistas Aavik, kes on ise uue laenu võtmise suhtes ettevaatlik, kuid vajadusel valmis invetseeringuteks ka laenama.
„Meie suund on sellele, et noored pered, kes on kõige magusamad valla jaoks ja kes oleks tulevased ettevõtjad ja tööandjad, tuleksid meile elama,“ rääkis Aavik. „Üks noormees tuli just rääkima, et neil on ümarlaud, kus arutatakse, et nad tahavad kodukohta tagasi minna ja töökohti luua.“
Aaviku sõnul ei ole probleem selles, mis meil täna on, vaid kuidas tekitada vallas võimalusi, et ettevõtja tuleks ja julgeks ja saaks uue ettevõtte tegemisega hakkama. Ta tõi näiteks, et viimase kolme aastaga on nende vallas alustanud keskmiselt üks ettevõte aastas, millest igaüks annab täna tööd kahele kuni kolmele inimesele, iga tööletulija toidab aga ära ühe pere. See on väiksele omavalitsusele suur asi.
Naabervallas Taeblas avatud ASi Maag lihatööstuse tsehh vajas töökäsi ja pani töölistele ka bussi käima, nii said ka Martna inimesed tööd. Tööta on Martna vallas Aaviku sõnul olenevalt aastaajast 20 kuni 40 inimest.
Aavik pakkus, et Eestis võiks olla mitut tüüpi omavalitsusi. „Kohustused suures vallas võiksid olla ühte moodi ka väikeses vallas teistsugused,“ ütles Aavik, pidades silmas, et kõik omavalitsused ei peaks kõiki riigi poolt täna nõutavaid funktsioone täitma ja võiksid teha koostööd.
Valdade sundliitmisesse ei usu
Aavik omavalitsuste sundliitmisesse ei usu ja leiab, et koostöövõimalusi otsides selguvadki tahud, mida ühes või teises omavalitsuses arendada. Selleks ei pea küll omavalitsuste piire muutma, aga ta ei välistanud ka liitumist, ühinemist või hoopis puhtalt lehelt uute omavalitsuste loomist.
Üks selline algatus ongi Läänemaa omavalitsuste liidul koostöös Läänemaa arenduskeskusega praegu käimas, millest võib tulevikus sündida näiteks kolm omavalitust – Haapsalu linn, Põhja- ja Lõuna-Läänemaa. „Linn on oma mudelilt teistmoodi, seal on kõike palju - raha on palju, rahvast on palju, muresid on palju. Hajaasustusega vallas on kõik teistmoodi,“ tõdes Aavik.
Praegu on eesmärgiks selgitada, kuidas teenindada oma inimesi, millised on valdkonnad, milles teha koostööd, millised on avalikud teenuseid, mida koos pakkuda, selgitas Aavik Läänemaa lähenemisviisi ühinemisel. Ta peab seda õigemaks kui sundliitmist.
Ametnikud saavad ilmselt ikka tööd
Ametnikud tema sõnul otseselt liitmise vastu pole. Ehkki nad võivad oma töökoha pärast esialgu karta ja tahavad teada, mis neist liitumisel saab, võib arvata, et valdade liitmiseks ametnike arv liitvallas hoopis kasvab ja uues vallas võetakse tööle tõenäoliselt samad ametnikud, kes siis spetsialiseeruvad. „Täna me peame väikse arvu ametnikuga kõiki funktsioone täitma ja see on mõnikord päris keeruline,“ tunnistas Aavik.
Liitumine nagu abielu
Aavik võrdles valdade liitmist abieluga. „Abiellutakse suurest armastusest või peab olema väga suur ühine huvi või mõistlik majanduslik kasu,“ võrdles Aavik ja lisas, et omavalitsuste liitmise puhul või peab teine pool olema selline koht, mida me niikuinii vajame. „Meie valla inimesed näiteks käivad teenuseid tarbimas Haapsalus ja Lihulas,“ rääkis ta. „Valla piir ei ole tähtis, me käime sinna, kus on teenused, mida me vajame.“
Kohapeal on juuksur ja apteek. Eriarstiabi kohalikud ei loodagi, kui on vaja, ollakse valmis sõitma kas Tallinna või Tartusse. „See on täiesti elamisväärne koht,“ sõnas Aavik. „Suuri omavalitsusi on ka vaja, aga väikseid lihtsast ära kaotada ei saa.“
Elu maal on luksus
Aavik julges kinnitada, et elu nende väikeses Martna vallas on tore. „Palgad on makstud, lapsed käivad koolis, toad on soojad, meil on palju ruumi,“ kõneles ta. „Kui inimene ei kipu linna elama, siis me saame hästi hakkama.“
Lasteaialaste suur arv – 28 last kahes rühmas – teeb Aavikule rõõmu, suures majas on igal lapsel ruumi mängida. Koolis käib praegu 54 õpilast ja vald teeb kõik endast oleneva, et kool jääks alles.
„Võib-olla oleks odavam neid vedada bussiga naabervalda, aga täna nad saavad minna koju jala või jalgrattaga, ja see loob lisaväärtust,“ lausus Aavik.
Ta jagas Hardo Aasmäe mõtet, et riiki peab valitsema nagu perekonda. Nii ka valda, kus iga inimene on väga oluline. „Me tahame perekonda, kus meid hoitakse, et lapsed oleks terved, tublid ja saaks hakkama,“ kõneles Aavik. „Kui ta suureks saab, siit koolist ära läheb, käib maailmas ära ja tahab tagasi tulla, siis oleme kõik õigesti teinud.“
Juba ammu ei värise ta noori koolilõpetajaid laia maailma saates. „Arenguiks on vaja ära käia, olla närvilises linnas, saada kegmusi, et siis ükskord tagasi tulla,“ lausus Aavik.
Vallavanemana tunneb ta, et inimestel on tekkinud valla suhtes usaldus. „See on asi, mida tuleb hoida ja mida võib kergelt kaotada,“ sõnas ta.
Martna vallas elab praegu neli inimest ruutkilomeetril, kuid kunagi on seal elanud 2500 inimest. Vallavanem lubab kohestele tulijatele kuni kümme korterit üürile anda. „Samas müüme ka pisut neid kinnistuid, kus on ülesehitamist vajavaid hooneid. Kindlasti on neid maatükke veel, mida ollakse valmis müüma.
