Martin Hurt: meie soovime, et NATO ja ELi liikmed oleksid Venemaa suhtes konkreetsed ja järeleandmatud

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt kommenteeris, et Rootsi avalikus arvamuses pole praegu märgata soovi Venemaa rahustamiseks tema survele järele anda, küll aga on praegune välisminister Margot Wallström näidanud, et on mõnevõrra pehmema suhtumisega kui kaitseminister Peter Hultqvist.

Rootsi leht Expressen kirjutas, et välisminister Margot Wallström allus Venemaa presidendi Vladimir Putini nõudmistele ameeriklastega koos toimuval õppusel mitte maanduda Eestis Ämaris, mis tekitas palju pahameelt Rootsi kaitseväes ja kaitseministeeriumis.

Hurt oli rahul, et Hultqvist on viimase kümne aasta kõige konkreetsem Rootsi kaitseminister. Samuti on Rootsi avalik arvamus Venemaa suhtes negatiivselt meelestatud 2013. aasta lihavõttepühade aegse Rootsi ründamise õppuse ja sellele järgnenud Venemaa käitumise tõttu, mistõttu avalikkus ei soovi mingeid järeleandmisi.

Eesti ja kogu Euroopa Liidu seisukohalt on aga negatiivne mõne NATO või ELi liikmesriigi sisepoliitiline debatt, mis seab küsimärgi alla riigi poliitilise juhtkonna selgroo ja konkreetse suhtumise Venemaasse.

Mis puudutab aga Ämaris maandumist, siis ei pruugi see Hurda sõnul olla õppuse läbiviimise seisukohalt vajalik. Meie õppuse stsenaariumi ei tea ja seega on ka raske hinnata, kas Ämaris oleks vaja maanduda või mitte.

Praeguse info kohaselt osalevad nii soomlased kui rootslased õppusel NATO liitlastega nii, et nende lennukid stardivad nende kodubaasidest. Hurda sõnul on niimoodi odavam, sest pole vaja tuua suurt hulka inimesi ja tehnikat Ämarisse, mis maksaks palju raha.

Soome, Rootsi ja Norra on juba aastaid pidanud õppuseid Botnia lahe kohal nii, et kõik lennukid stardivad oma kodubaasidest, kokkulepitud kohal saadakse kokku, tehakse õppus ära ja lennatakse koju tagasi. Ameeriklastega koos tulev õppus oleks Hurda sõnul sel juhul sarnane. Ameeriklased ise paiknevad õppuse ajal Ämaris.