"Kasu see neile kindlasti juurde ei tooks," nendib Hurt. "Pigem oleks see neile kindlasti kahjulik."

Potentsiaalsesse Türgi agressiooni Hurt ei usu, tõdedes, et Türgil on liiga palju muid probleeme hetkel, viidates tõenäoliselt arengutele Süüria piiri ääres. See muidugi ei tähenda, et Hurt Kreekat mitte mõjutatavaks ei peaks.

"Ma arvan, et julgeolekupoliitiliselt praegu vaadates, kui me jätame nüüd eurotsooni ja eurokriisi küsimuse kõrvale, siis Eesti jaoks on pigem olulisem see kas Venemaal õnnestub tihendada oma sidemeid Kreeka poliitilise juhtkonnaga. Venemaa üritab kasu lõigata Kreeka majanduslikult väga negatiivsest seisust."

Kuuldustesse, et Venemaa võiks Kreekale laenu anda, suhtub Hurt aga skeptiliselt.

"Venemaa majanduslikust seisust ei ole ju ka põhjust väga positiivsetes toonides rääkida. Venemaa majanduslik seis on küll positiivsem, kui Kreeka oma, aga jutt käib ikkagi kahest riigist, kes on suhteliselt kehvas seisus. Ma arvan, et venemaa võimalused selles osas on piiratud."

Baaside loomist ning laevate majutamist Hurt aga nii ebatõenäoliseks ei pea.

"See ei ole üldse väga keeruline, sest Vene laevad käivad ju ka Hispaania sadamates. See ei ole iseenesest just mingi suur kriis, aga seda, et Venemaa sunniks Kreekat NATOst lahkuma, seda ma nüüd küll ei usu. See tõmbaks Kreeka veel keerulisemasse olukorda," rääkis Hurt.

Martin Hurt töötab Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses alates 2010. aasta oktoobrist Eesti Vabariigi ja naaberriikide riigikaitse korralduse analüüsimisega.

Martin on varem töötanud Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumis (1998-2000, 2002-2010), Eesti Kaitsejõudude Peastaabis (2000-2002) ja Rootsi Kaitseväe Peastaabis (1995-1998) erinevatel ametikohtadel, mis on olnud seotud riigikaitse planeerimise, eelarvestamise, kinnisvara valitsemise ja kaitseotstarbelise varustuse hangetega. Ta on lõpetanud Stockholmi Ülikooli majandusteaduskonna (1996) ja õppinud eesti filoloogiat ja ajalugu Tartu Ülikoolis.