"Me ei soovi teha otsust emotsioonide pealt, vaid teha endale selgeks projekti plussid ja miinused. Üks on üpris selge, praegu välja pakutud asukoht ei ole sobilik," ütles Helme Delfile

"Minu jaoks vajavad vastust kolm suurt küsimust. Esiteks, kui suured ja kui pöördumatud on tehase tööga kaasas käivad keskkonnamõjud? Üks olulisemaid argumente Rail Baltica vastu on ju see, et ta toob kaasa väga ulatuslikud ja pöördumatud keskkonnakahjud," rääkis Helme.

"Teiseks, kas tehase ehitamisel ja edaspidisel töötamisel kasutame eesti tööjõudu või on sellega seoses plaanitud sisse tuua tööjõudu? Viimasel juhul on asi meile vastuvõetamatu," rõhutas Helme. "Kui sellega saab aga tuua sadu või isegi tuhandeid "Kalevipoegi" kodumaale tagasi korraliku palga peale oleks tegemist olulise argumendiga asja kasuks," lisas ta.

"Kolmandaks, kas tehas jääb tulevikus kodumaise kapitali kätte või on plaanitud võimalikult kiiresti maha müüa näiteks venelastele või hiinlastele? Kui nii, siis võiks ju ta kohe ehitada Venemaale või Hiina," ütles Helme. "Sama oluline on küsimus, kas projekti tegijad soovivad mingil moel või mingis vormis saada avalikku raha projekti. Ma ei poolda võimalust, et maksumaksja kas otse või kaudselt projekti toetab või selle majanduslikke riske maandab," sõnas ta.

"Lisanduvad veel mõistagi küsimused toorme koguste ja päritolu kohta, siin on ka esialgu väga palju infomüra," märkis Helme.

"Kui neile küsimustele saab selged ja veenvad vastused, siis saab ka seisukoha kujundada," ütles Helme.

"Selge on see, et jõukuse kasvuks vajab Eesti ka tööstust. Oleme aastaid rääkinud kõrgema lisandväärtuse loomisest ja regionaalsetest investeeringutest, mis loovad korraliku palgaga töökohti ka väljaspool Tallinna, seetõttu tuleks asja kaaluda ikka väga põhjalikult," sõnas Helme. "Me ei pea kohe ühte- või teistpidi otsustama, nii kaalukad asjad peavadki saama põhjalikult läbi vaieldud ja kaalutud."