Märt Sults: Kas gümnaasiumi riigieksameid on vaja?
„Üldhariduse pideva reformimise käigus on gümnaasiumi riigieksamid kaotanud oma algse funktsiooni, sisu ja vormi. Tekkinud on arusaam koolide ja nende õppekavade ebavõrdsest kohtlemisest,“ ütles Sults Keskerakonna pressiesindaja vahendusel. „Sisuliselt tähendab see seda, et riigieksamite sooritamisel on selgelt eelistatud matemaatika ja võõrkeele süvaõpet pakkuvad gümnaasiumid.“
Riigieksamite sooritamisel saadud tulemuste põhjal reastatakse koolid paremusjärjestusse, mis ei näita Sultsi sõnul koolide tegelikku taset.
„Kuna riigieksamite tulemused ei ole kõrgkoolidele piisavalt veenvad, korraldavad paljud kõrgkoolid oma sisseastumiseksameid, et saada reaalset pilti tulevaste tudengite teadmistest,“ selgitas Sults.
Haridus- ja teadusministrile esitatud arupärimises soovis Sults muu hulgas teada, kas haridus- ja teadusministeerium on analüüsinud riigieksamite efektiivsust, kuidas on tasakaalus riigieksamite tulemused riikliku õppekava täitmisega koolides ning kas ministeerium on valmis analüüsima mudelit, et õpilased teeksid gümnaasiumi lõpus vaid koolieksameid.
