"Number üks, Lähis-Idas on terroristlik Islamiriik väga laialdasel territooriumil hakanud toime panema massilisi inimõiguste rikkumisi, tapmisi, piinamisi. Teiseks, Ida-Ukrainas on julgeolekudefitsiit toonud kaasa olukorra, kus inimõigusi ei saa tagada," põhjendas Nutt ERR-i raadiouudistele.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on inimõiguste jaoks kõige negatiivsemad tagajärjed sõjal. Sõdivad osapooled ei mõtle inimõiguste peale. Ukraina kriis on seega olukorra raskemaks teinud.

"Selle kriisiga, Krimmi annekteerimisega ja sekkumisega Ida-Ukrainas, on Venemaa mõneti asunud sellisele revisjonistlikule seisukohale rahvusvahelise korra ja õiguse suhtes. See on kindlasti probleem, samas me ei tea kui kaugele Venemaa sellise hoiakuga on valmis minema,“ kõneles Mälksoo.