8. mail mälestab Eesti vabariik kõiki Teises maailmasõjas langenuid ja hukkunuid ning tunnustab kõigi inimeste panust võitlemisel Eesti vabaduse eest. „Tähistades 66 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust, mälestame kõiki sõja ohvreid sõltumata sellest, millisel poolel või millises mundris keegi sõdis. Sõjakoledused ei küsinud rahvust ega tunnistanud riigipiire,“ sõnas kaitseminister.

“Eesti valitsus mõistab hukka nende tegevuse, kes panid meie riigi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid ja korraldasid massirepressioone,” kinnitas Laar.

Laar rõhutas, et on tähtis meeles pidada kõiki neid, kes on langenud võitluses meie maa ja rahva vabaduse eest ka otsese sõjategevuse lõppemise järel. „66 aastat tagasi vaikisid Euroopas relvad, kuid Eesti jaoks lõppes sõda alles viimase võõra sõduri lahkumisega 1994. aasta augustis,“ ütles kaitseminister oma kõnes.

„Teine maailmasõda laastas riike ja rahvaid, ent ometi ka pärast ränki kannatusi lepiti ja andestati. Üheskoos pandi alus Euroopa Liidule, et kunagi enam ei korduks vägivald riikide ja rahvaste vahel. Eesti on osa Euroopast ning meile on oluline hoida üksteist ja oma riiki ning austada teisi meie kõrval,“ lausus minister.

Kaitseminister pani kuulajatele südamele väärtustada rahuaega. „Tehkem kõik endast olenev, et sõjakoledused ei korduks, et meie rahvas saaks omal maal rahus elada ja et meie lapsed saaksid oma tuleviku suhtes kindlad olla,“ ütles Laar.

ÜRO Peaassamblee võttis Teise maailmasõja lõppemise tähistamise 60. aastapäeval, 22. novembril 2004. aastal vastu resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.