Mart Kalm: kui kunagi peaks kerkima monument Pätsile, siis seda sobib avama vaid ametisolev president

 (175)

Pätsi ausamba poleemika
Foto: DELFI

Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm leiab, et kui ühel hetkel peaks Toompeale Kuberneri aeda püstitatama monument omariiklusele, siis sobib seda avama vaid ametisolev president. Praegune president Kersti Kaljulaid on avaldanud arvamust, et kui monumelt püstitatakse Pätsile, siis tema monumenti avama ei läheks. Hetkel on aga plaan püstitada monument omariiklusele.

"Kui kunagi peaks kuskil kerkima monument Pätsile, kes on rajanud Eesti Vabariigis presidendi institutsiooni ja olnud esimene president, siis seda vist ei sobi avama keegi muu kui ametisolev president. Samas plaanime Toompeale Kuberneri aeda püstitada monumendi Eesti omariiklusele," ütles arhitektuuriajaloolane Kalm Delfile.

"Võiks ju arvata, et parlamendi kõrval avab monumendi riigikogu esimees, aga meie valitsemise geograafia on aja jooksul muutunud. Enne sõda, kui Berliini Späthi puukooli maastikuarhitektid koos eesti praktikantidega seda ala kavandasid ja kujule koha ette nägid, oli Eesti riik veel nii väike, et Toompea lossi mahtusid ära nii valitsus kui parlament, siseministeerium jpm. Seega sobiks avajaks ka peaminister. Ent oma riigi kõrgeim kehastus on president, kellele kuulub ka avamise privileeg sõltumata monumendi asukohast," lisas Kalm.

President Kersti Kaljulaid ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga. "Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval... ma ei läheks seda avama," sõnas Kaljulaid usutluses Sakalale.

Loe veel

Seotud lood:

Novembri lõpus Tallinnas Õpetajate Majas toimunud arutelul leiti, et mälestusmärki on kindlasti vaja. Kunstnik Jüri Arrak leidis, et oluline pole niivõrd monumendi välimus, vaid see, et ta olemas oleks.

Poliitik Trivimi Velliste sõnul pole küsimus vaid Eesti esimeses presidendis. "Päts on Eesti riigi ettevalmistaja ja väljakuulutaja. Aeg oli siis kõige raskem. Vastsündinud riigil polnud sõjaväge, et võidelda vaenalastega, kuid siiski võeti vastu otsus riik luua ja vastu hakata".

Toompeale mälestusmärgi loomise mõte on Velliste sõnul ausamba püstitamine Pätsi kui Eesti riigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile. "Riigikogu juhatus lõi komisjoni, on olemas eelarve ja otsus, et Kuberneri aed tehakse korda. Sealsete pärnade all on ka võimalus ja koht luua mälestusmärk. Pole küll veel lõplikku ametlikku otsust," rääkis Velliste.

Kunstnik Jüri Arraku arvates võiks korrastatud Kuberneri aeda teha Eesti erinevate presidentide allee. "Päts oli minu jaoks sümboolne kuju. Oleks kohatu närida Pätsi inimlike vigade üle, mis olid muidugi olemas. Sümbolitega on aga nii nagu oli vabadussõja ausambaga, mida palavalt toetasin. Mitte seda, milline ta välja näeb, vaid et ta olemas on. Samamoodi ei huvita mind, milline hakkab välja nägema Pätsi monument, oluline on, et ta olemas oleks. Vähem virisemist ja rohkem tööd ning lugupidamist oma juhtidest".

Ka kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa toetab Pätsi monumendi loomist. "Ei tasu jälle hakata "hääletult alistuma". Hinnakem, et saame tunda uhkust, et oleme olemas".

Ajaloolase Peep Pillaku sõnul on kummaline, et Pätsil veel pole mälestusmärki. "Öeldakse, et piisab monumendist Pätsi sünnikohas. Meil on mälestusmärk Jaan Tõnissonile Tartus, ratsamonument Johan Laidonerile Viljandis jne. Mälestusmärki president Pätsile ei ole. On küll mälestusmärk Boriss Jeltsinile, kes aitas Eestil iseseisvuda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare