Mart Kalm: iga kolmekümnes maailmapärandi koht on tõsises hädaohus
Maailmapärandist kolm protsenti on kantud ohustatud pärandi nimekirja — peamiselt loodusjõududest, nagu üleujutused, tormid jms räsitud paigad. Paraku mõjutab neid paljuski ka inimtegevus: sõjad, kaevandused, tammid, ärihuvid ja hoolimatus. Hetkel on otseselt ohus 16 loodusala ja 16 kultuurimälestist, teatas Tallinna linnavalitsus.
„Eesti delegatsioon on kujundanud seisukohad maailmapärandi kandidaatide kohta Mikroneesia ketasrahadest üle Mongoolia kaljujooniste ja Pärsia aedade kuni Faguse kingaliistutehaseni Saksamaal,” rääkis Eesti delegatsiooni üks juht, Kunstiakadeemia professor Mart Kalm. „Oleme valmis arutama ohustatud pärandi nimekirja kantud 34 paiga olukorda kaevanduste õõnestatud Komimaa põlismetsadest Londoni Toweri vaatekoridorideni,“ lisas Kalm.
Konventsiooni järgi ei ole ohustatud pärandi nimekiri häbipost, vaid loetelu paikadest, mis vajavad rahvusvahelist tähelepanu ja abi.
Mart Kalmu hinnangul on 21-liikmelises komitees paraku süvenemas pärandi väärtustamise asemel politiseerimine, kuna riikide delegatsioonidesse kuulub järjest vähem eksperte ja üha rohkem poliitikuid, kes eelistavad ebamääraseid otsuseid.
Ohustatud pärandi nimekirjast välja pääsemine eeldab, et probleemid on kontrolli alla saadud. Tänavu pääses ohunimekirjast välja vaid Manase kaitseala Indias.
Tallinnale on esitatud samuti täiendavad nõuded vanalinna arengukava täiustamiseks vastavalt maailmapärandi paiga eripärale, sest komiteed huvitab, et riik saaks oma kohustustega vanalinna kaitsel hakkama. Järgmiseks aastaks tuleb aru anda ka linnavalitsuse uue hoone sobivusest vanalinna ja mere vahele.
Maailmapärandi nimekirja täiendamist arutatakse järgnevatel päevadel.
19.-29. juunil istub Pariisis koos UNESCO maailmapärandi komitee, mille liige on praegu ka Eesti. Eesti delegatsiooni juhivad prof. Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast ja Urve Sinijärv Keskkonnaministeeriumist.
