"Mis tahes kaalutlustel seda eksponaati ka üles ei pandud, lõpptulemus pole mitte ainult piinlik, vaid skandaalne. Riik näitab üles lugupidamatust nii Eestis elavate kristlaste vastu kui ka kõigi nende kristliku taustaga väliskülaliste vastu, kes meie riigiga tutvudes Eesti Rahva Muuseumist läbi astuvad," märkis Helme.

Helme sõnul pole probleem mitte ainult halvas maitses või kultuurituses, vaid ususümbolite teotamisel on ka poliitiline mõõde. "Sümbolite kallale minek võib viia ühiskondlike pingete ning riikidevaheliste suhete jahenemiseni. Me ei tohi muu hulgas unustada ka seda, et suur osa Eesti venelastest on usuliselt aktiivsed ning riiklikult heakskiidetud usuline solvang ei anta integratsioonile kaasa," selgitas Helme.

Jalahoop Neitsi Maarja kujutisele on Helme väitel ühtlasi jalahoop meie ajaloole ja väärtustele. Helme tuletas meelde, et 13. sajandil, mil eestlasi Euroopasse integreeriti, tunti praegust Eesti ala Maarjamaa nime all.

Helme leiab, et ERM-i ebaõnnestunud eksponaat tuleks enne suurema kahju sündimist maha võtta. "Tegemist on siiski Eesti riigi ühe olulisima muuseumi ametliku väljapanekuga, mida hakkavad nägema kakssada tuhat inimest aastast, kui uskuda ERM-i külastatavuse prognoosi. Ei ole vaja tekitada ühiskonnas lisapingeid."

1. oktoobril külastajatele avatud uues Eesti Rahva Muuseumi näitusehoones Tartus Raadil võib näha palju vastukaja tekitanud eksponaati: suurel, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistval ekraanil on valgusjoontega kuvatud Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis.