„On selge, et meie praegusel valitsusel pole tahet ega julgust kvoodipagulaste programmi lõpetada. Küll aga on neil kohustus võidelda rahvusvahelise inimkaubanduse vastu ja tagada Eesti inimeste julgeolek,“ ütles Helme.

„Kavandatud poolest tuhandest pagulasest on Eestisse jõudnud sadakond, aga lühikese ajaga on põlema pandud juba kaks õnnetut naist. Sellised kuriteod pole oht mitte ainult pagulasperele, vaid kõigile teistele nendega samas majas elavatele inimestele. Halvimal juhul on tagajärjeks kümneid söestunud laipu.“

Helme sõnul tekitab küsimusi Lasnamäel elanud pagulaspere vanus. „Kui mehel on praegu vanust 19, naisel 22 ja lapsel kaks ja pool, siis tähendab see, et mees pidi lapse sigitamise hetkel olema 15-16,“ märkis Helme.

„Vägisi tekib kahtlus, kas tegemist on ikka tegeliku perekonnaga.
Võib-olla nad ainult mängivad pesakonda ja on hankinud inimkaubitsejatelt abielu tõendavad dokumendid, et kvoodi alla mahtuda.
Selge see, et hoopis teises kultuuris elades võivad peres tekkida pinged, ent konflikti puhkemise tõenäosus fiktiivses liidus on kahtlemata suurem kui tavaperekonnas.“

Helme sõnul tuleks hakata fiktiivsete perekondade tuvastamiseks kvoodipagulaste seas läbi viima DNA-testi. „Nii saame välja selgitada, kas laps kuulub ikka oma väidetavatele vanematele. Fiktiivperekondade impordiga osaleb Eesti kaudselt inimkaubandusele kaasa aitamises ja see on lubamatu.“