Helme rääkis Delfile, et EKRE valimislubadused jaotuvad ära nelja aasta peale ja suurte infrastruktuuri rajatiste puhul võiks see periood olla ka kaheksa aastat. "Nii et kui keegi mõtleb, et mingisugune raha tuleb kohe laua peale panna juba aprilli alguses, siis see ei ole adekvaatne mõtlemine," sõnas Helme.

"Iseenesest me räägime suurusjärgust 5 miljardit, nii palju kui ma õigesti mäletan. See jaguneb ära terve pika perioodi peale, nii et need iga-aastased kulutused on suurusjärgus poolteist miljardit, mis ei ole sugugi võimatu," märkis Helme. "Meil on 11 miljardit eelarve praegu. See raha, mida liigutada saab, ei ole loomulikult mitte 11 miljardit. Aga see ei ole ka nii väike, et seal ei oleks võimalik teha neid investeeringuid, olgu siis infrastruktuuri või ka sotsiaalsfääri," lisas ta.

Helme kinnitusel vaatab EKRE riigieelarvet moraalsest vaatevinklist. "See moraalne vaatevinkel tähendab seda, et esiplaanile tuleb seada inimene. Eesti inimene ei pea mingite müstiliste tasakaalus eelarvete ja muude niisuguste asjade tõttu olema näljas ja see tähendabki seda, et tuleb leida võimalusi pensionite tõstmiseks, lastega perede aitamiseks, noorte perede eluaseme soetamise soodustamiseks," rääkis ta.

Küsimusele, kust tuleb raha valimislubaduste täitmiseks, vastas Helme, et raha tuleb maksudest, laenust, majanduslikest ümberkorraldustest ja uuest eelarvest, kus on prioriteedid teistmoodi paika pandud kui praeguses eelarves. "Raha on taastuv loodusrikkus. Meil on ülefetišeeritud need riigieelarve tasakaalud ja on täiesti rumal Reformierakonna jutt sellest, kuidas headel aegadel kogutakse varusid," sõnas EKRE esimees. "Headel aegadel, kui intressid on madalad, võtab rikas Saksa riik regulaarselt igal aastal laenu. Sellepärast, et see on mõistlikum kui see, et kogutakse raha sukasäärde ja seal seda põletatakse," lisas ta.

Fakti, et valitsuskoostöö EKRE-ga on välistanud nii sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, kui ka nädalavahetusest saadik Reformireakond, kommenteeris Helme nõnda, et see on teiste parteide poolne valimiseelne oma elektoraadi konsolideerimine. "Ühtlasi on see ka truuduse vandumine oma peremeestele Brüsselis," ütles Helme.

"Kui funktsionaalset lugemisoskust ei ole, siis on muidugi väga kahju. Väga kurb on, kui ühte suurt erakonda juhib inimene, kes lugeda ei oska või loetust aru ei oska saada," kommenteeris Helme Reformierakonna esimehe Kaja Kallase arvamust. "Me ütleme väga selgelt, et kui jätkub föderaalse Euroopa Liidu ehitamine, siis tuleb rahvalt küsida luba ehk tuleb panna asi referendumile," lisas ta.

"Mis puutub sellesse, et nad (teised erakonnad – toim) ei taha koostööd teha – see tähendab seda, et me peame pöörduma Eesti inimeste poole ja ütlema, et andke meile mandaat, et me saame teha nii, nagu Ungaris ja Poolas ühe erakonna valitsuse. Ongi kõik," sõnas Helme. "Las nad siis istuvad koos kõik opositsioonis ja närivad küüsi ja sõimavad Helmeid, kaabusid, nii nagu nad sõimavad praegu (Ameerika Ühendriikide president Donald) Trumpi ja (Ungari peaminister Viktor) Orbanit. Mina tunnen ennast mugavalt. Mida ägedam on võitlus, seda mugavamalt ma ennast tunnen," rääkis Helme.