Mart Einasto vastuseks Valga haigla naistearsti pöördumisele: nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve osakonna valmisoleku tagamine pole lihtsalt võimalik

 (67)
Valga haigla pressikonverents ja ekskursioon Tartu kliinikumi sünnitusosakonnas
Sünnitustuba Tartu Ülikooli KliinikumisFoto: Argo Ingver

Valga haigla nõukogu esimees Mart Einasto ütles vastuseks haigla naistearsti Ena Volmeri pöördumisele, milles viimane palub sünnitusosakonna sulgemine veelkord läbi mõelda, et nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve osakonna valmisoleku tagamine pole lihtsalt võimalik.

Volmer palus veel kord kaaluda, kas Valga sünnitusosakonna saaks siiski sulgemist päästa, tõdedes, et viimastel nädalatel on toimunud mitu äkksünnitust, mis oleks võinud lõppeda väga kurvalt, kui sünnitusosakonda poleks juba praegu.

Einasto ütles Delfile, et alates 2001. aastast on Eestis suletud nii Rapla, Jõgeva kui ka Läänemaa haiglate sünnitusmajad. "Põhjused selleks on olnud väga praktilised – pidevalt vähenev sünnitajate arv ei ole võimaldanud enam kogu sünnitust assisteerivale meeskonnale piisavat tööd," tõdes ta.

Einasto tõi välja, et naistearstide seltsi arengukava kohaselt on jätkusuutlik sünnitusosakond selline, kus on aastas 400-500 sünnitust. Eelmisel aastal oli Valgas 147 sünnitust, Põlvas ja Võrus mõlemas 245 sünnitust.

"Nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve nõuetekohaselt mehitatud osakonna pideva valmisoleku tagamine ei ole lihtsalt võimalik," nentis Einasto. Nii tegigi haigekassa käesoleva aasta alguses ettepaneku sünnitusabiteenuse sulgemiseks Valga haiglas.

Haigla nõukogu on haigekassa ettepanekut Einasto kinnitusel mitmel korral väga põhjalikult kaalunud ning langetanud otsuse sünnitusabi teenuse sulgemiseks alates 1. juulist. "Argumendid, mida nõukogu Valga haigla sünnitusosakonna olukorda korduvalt kaaludes arutas, olid selle ravikvaliteedi tagamise jätkusuutlikkus ja sellest tulenev ema-lapse turvalisus ja majanduslik jätkusuutlikkus," märkis ta.

Seotud lood:

Sünnitamine on Einasto sõnul alati seotud mitmete riskidega, mistap nõuded on kõrged ka nõuded personali valmisolekule ja aparatuurile.

"Selleks, et garanteerida ohutu ja mugav teenus nii emale kui beebile, peab haigla tagama vähemalt nelja spetsialisti valvesoleku kohal olles või mõnel juhul ka poole tunni jooksul kohale saabumise kohustusega," sõnas ta. Need on ämmaemand, naistearst, pediaater ja anestesioloog, aga lisaks peavad olema valmis abistama õed. "Väikse maakonnahaigla ümber on sellise hulga oma valdkonna tippspetsialistide pideva valmisoleku hoidmine aina keerulisem."

Valga haigla nõukogu koosolekul, mil kaaluti teistkordselt osakonna olukorda, ilmnes, et teenuse osutamiseks nõutava personali valvesolek ei ole Einasto sõnul ka seadustega vastavalt tagatud.

Valga haigla on Einasto kinnitusel teinud vajalikke ümberkorraldusi sünnitusabi teenuse osas. Sünnituseelne ja -järgne abi ning nõustamine jääb haiglasse alles. Ambulatoorset arstiabi jääb osutama naistearst.

Oluliselt suureneb Einasto sõnul ämmaemanda roll. "Ämmaemand suudab lahendada väga suure osa naise tervisega seotud probleemidest ja vajadusel leiab kiiresti aja ka naistearsti vastuvõtule," kinnitas ta. Professionaalsuse säilitamiseks on Valga ämmaemandatel soovi korral võimalus osaleda Lõuna-Eesti haigla sünnitusosakonna ämmaemandate valveringis.

"Juhul, kui Valgast tulnud sünnitaja soovib sünnitusele kaasa oma ämmaemandat, siis ka selle teenuse osutamiseks on kokkulepe olemas," ütles Einasto.

Üks oluline ja üha laiemalt leviv rasedusaegne probleem on gestatsioonidiabeet. Seni on selle probleemiga rasedate nõustamine ja ravi toimunud ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis. "Samas on see valdkond, kus ämmaemand saab võtta üha suurema rolli enda kanda ja nii ei pea Valga naised raseduse ajal ilmtingimata Tartusse nõustamisele sõitma," ütles ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare