Liidu liikmena laienevad maal elavate inimeste võimalused saada ühe või teise tegevuse eest toetust, ütles minister Võrumaa Teatajale. Väikepõllumajandus ja maaettevõtlus saavad Marrandi sõnul suurema toetuse osaliseks kui praegu.

Marrandi hoiatas aga arvamuse eest, et ühinemine EL-iga toob kaasa paratamatu maainimeste jõukuse. “Putru keegi suhu ei pane,” ütles ta.

Ministri sõnul suurenevad küll inimeste võimalused saada toetusi, kuid selleks peab endiselt olema ettevõtlik.

“Euroopa Liit on valmis andma raha eluviisile,” märkis Marrandi. See tähendab, et maal elamise ja toimetamise eest on võimalik saada toetust ulatuses, mis tagab äraelamise.

Näiteks toetus kiviaia ehitamise või künkanõlvade metsastamise eest, ütles Marrandi. Tema sõnul hakkab jõukus nii kasvama maal tasahilju ning väheneb iha kolida linna elama.

Euroopa Komisjoni pakutud kvootide alusel oleksid toetused aastatel 2004-2006 Eesti põllumajandusele 3,4 miljardit krooni. Eesti taotletud kvootide alusel oleksid toetused samal perioodil 4,4 miljardit krooni.