„Selgeks tuleks saada kõigepealt, mis see komisjoni mandaat täpselt olema saab. See peab olema sõnastatud, mida täpselt uurima hakatakse. Küsimus on selles, mida me oleme võimelised tegema lisaks riigikontrollile ja Eesti Pangale,“ ütles Pomerants Delfile.

Asjade edasine käik sõltub tema sõnul selles, millal ja milliste järeldusteni jõuab riigikontroll.
„Kui see (riigikontrolli tutvumine asjaoludega – toim) peagi ühele poole saab ja mingi materjal on valmis, siis oleks võimalik hinnata, kas uurimiskomisjonil on mingit rolli. Kui riigikontrollil läheb veel tohutult aega, siis võiks paralleelselt uurimisega ka pihta hakata,“ rääkis Pomerants.

Seda, et uurimiskomisjoni järeldused mingil põhjusel salastatakse, näiteks viidates riiklikule julgeolekuohule, Pomerants väga ei usu.

„Alati saab sõnastada nii, et kannatab avaldada. Sellist olukorda kindlasti tekkida ei saa, et kogu raport oleks salajane. Võivad olla küll mingid faktid, mis jäävad teada ainult komisjoni liikmetele, kuid nende põhjal tehtaks siis sellised järeldused, millest on võimalik avalikkusel aru saada. Elamislubade komisjoni puhul küll midagi sellist keerulist ette ei tulnud,“ jätkas ta.

Isikute ring on, kes võiksid uurimiskomisjonile ütlusi andma tulla, on Pomerantsi sõnul seotud nende samade inimestega, kes toona toimetasid Eesti Panga ümber. Tema hinnangul võiks näiteks Vahur Kraft olla küll üks isik, keda ütlusi andma kutsuda, kuid kui ilmneb, et ta on Eesti Panga auditi kontekstis juba piisavalt teinud, tekib küsimus, et kas on kuhugi edasi minna.

„Küsimused võivad olla ka teistsugused ja täiendavad. Kindlasti tema (Vahur Kraft – toim) selle komisjonini huviorbiidis on,“ nentis Pomerants.

Komisjoni uurimistulemustele mõeldes tuleb Pomerantsi sõnul võib-olla leppida, et mingisugust „heurekat!“ ei saabugi. „Ma olen realist. Ka elamislubade juhtumi uurimine midagi salapärast ei paljastanudki. Ma ei ole kindel, et me oleme pärast 20 aastat mingisuguse sensatsiooni lävel,“ lisas ta.

Pomerants ütles, et kuigi ta kihla vedama ei hakkaks, siis jääb ta pigem seisukohale, et midagi põrutavat sellest uurimisest tulemas ei ole.

VEB fondi asju on riigikogus uurida püütud ka varem

VEB fondi asjaolude uurimiseks üritati luua riigikogu erikomisjoni ka 2004. aastal, mil selle plaani eestvedajaks oli Isamaaliit. Toona komisjoni loomiseks ei läinud.

2004. aasta septembris ütles Eesti Panga endine juht Vahur Kraft riigikogu ees VEB fondi puudutavatele küsimustele vastates, et tema arvates ei ole tarvis komisjoni moodustada.

Käesoleva aasta 16. jaanuaril avaldatud Eesti Panga koostatud VEB fondi auditist selgub, et keskpank saatis 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale teadlikult külmutatud rahade kohta valeandmeid sisaldava kirja. Tolleaegse Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Krafti allkirjaga dokument valetas, et firmale TSL International kuulub nõudeid külmutatud rahale 32,3 miljoni dollari väärtuses.

"Olen oma elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid kindlasti mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid või ebasobivatel asjaoludel koostatud dokumente. Kõik olulised otsused VEB Fondi küsimustes on langetatud institutsionaalselt, millega kellegi võimalikud subjektiivsed eesmärgid on viidud miinimumini," teatas Kraft pärast auditi esitlust.