Marko Pomerants: see, kes hindab, kas avalik huvi on ülekaalukas või mitte, on ajakirjanik ise

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ajakirjandust puudutavat paragrahvi kommenteerides, et ajakirjanik ise on see, kes hindab, kas tegu on ülekaaluka avaliku huviga või mitte.

"Ühelt poolt ongi ajakirjandusvabadus ja sõnumivabadus, teisest küljest on olemas isikute privaatsus. Ajakirjanik peab seda hindama," ütles Pomerants Delfile.

Pomerantsi sõnul on ka riike, kus polegi ajakirjandusel võimalust ilma isiku nõusolekuta mingisuguseid andmeid avaldada. "Kui keegi tunneb, et asi on käest ära läinud, siis kohtus klaaritakse," sõnas ta.

Ülekaaluka avaliku huvi nõue kaalutlusargumendina püüab Pomerantsi kinnitusel tasakaalustada ja õigustada eraelu puutumatusele tekkivat riivet, sest pelgalt avalik huvi ei taga tasakaalu privaatsusõiguse ja ajakirjandusvabaduse vahel.

Pomerantsi sõnul nõuab isikuandmete kaitse üldmäärus, et seadusandja ühitaks õigust privaatsusele ja sõnavabadusele. Seda saab aga teha ainult läbi tasakaalu saavutamise. "Selline tasakaal on Eesti õiguses olnud ja põhiseaduskomisjoni ettepaneku alusel selline tasakaal peaks ka jääma."

Riigikogus praeguseks teise lugemise läbinud uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu algse versiooni ajakirjandust puudutavas paragrahvis oli juttu üksnes avalikust huvist: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.".

Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul oli selline sõnastus justiitsminister Urmas Reinsalu otsus, ministeeriumi ametnike otsus oli aga kasutada ka uues seaduses ülekaaluka avaliku huvi mõistet. Komisjon arutas seda küsimust uuesti ja kiitis põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi muudatusettepaneku seitsme poolthäälega heaks.

Seega näeb isikuandmete kaitse seaduse praeguseks teise lugemise läbinud eelnõu paragrahv 4 välja järgmiselt: "Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.".